Eesti ja Venemaa kodanikele pole viisat vaja, kui viibimisaeg ei ületa 30 päeva. Venemaa kodanikel peab olema kaasas pass, kuhu on kleebitud Eesti elamisluba.

Eesti pass
eesti kodanik võib Montenegros kehtiva passiga viibida ilma viisata kuni 90 päeva, kehtiva ID-kaardiga kuni 30 päeva.
Vajadusel tuleb piiril ette näidata:
- edasi-tagasi piletite broneering
- piisavad rahalised vahendid (umbes 50 Euro/ päevas inimese kohta)
- soovitav on reisikindlustus kogu reisi perioodiks
vastav informatsioon: www.mip.gov.me/en/index.php/Visas-for-Foreign-Citizens/estonia.html

Juhul, kui majutus ei toimu hotellis, motellis ega turismiga seotud majutusettevõttes- tuleb välismaalasel end registreerida kohalikus politseiamtis päeva jooksul pärast riiki saabumist või 24h jooksul pärast aadressi muutumist Montenegros.
Registreerimise kinnitust võidakse küsida riigist väljumisel.
Vastav informatsioon, Montenegro Välisministeerium:
www.mip.gov.me/en/index.php/Visa-Information/useful-information.html

Punane vene pass, elamis ja tööluba Eestis
Viisavaba AINULT turismi eesmärgil kuni 30 päeva. Piiril tuleb taotleda turistikaarti, mis on tasuta.
Vajalikud dokumendid:
- pass, kehtiv vähemalt 3 kuud peale reisi
- edasi-tagasi piletite broneering
- piisavad rahalised vahendid (umbes 50 Euro/ päevas inimese kohta)
- hotelli voucher
- reisikindlustus kogu viisa perioodiks
vastav informatsioon: www.mip.gov.me/en/index.php/Visas-for-Foreign-Citizens/russian-federation.html

Juhul, kui majutus ei toimu hotellis, motellis ega turismiga seotud majutusettevõttes- tuleb välismaalasel end registreerida kohalikus politseiamtis päeva jooksul pärast riiki saabumist või 24h jooksul pärast aadressi muutumist Montenegros.
Registreerimise kinnitust võidakse küsida riigist väljumisel.
Vastav informatsioon, Montenegro Välisministeerium:
www.mip.gov.me/en/index.php/Visa-Information/useful-information.html
Lisainformatsiooni Montenegro kohta, Eesti Välisministeerium: www.vm.ee/?q=et/node/8631

Viisa on vajalik neile Vene Föderatsiooni passide omanikele, kellel puudub organiseeritud reisi kinnitus (reisivautšer) või kutse ning juhtudel, kui on ostetud ainult lennukipiletid. Saabudes peab taotleja registreeruma 24 h jooksul kohalikus politseijaoskonnas.

Mittekodaniku („halli“) passi omanikel on Montenegro külastamiseks viisa kohustuslik (seda saab taotleda Serbia-Montenegro saatkonnas Soomes, vormistamine võtab umbes 2 kuud), viisa maksab 20 eurot, raha tuleb ülekanda pärast taotluse rahuldamist. Taotlemiseks tuleb saata järgnevad dokumendid: passikoopia, elamisloa koopia, vautšer, mis tõestab majutuse olemasolu saabumiskohas, 1 värviline pilt, kindlustuspoliis kogu sealviibimise perioodiks – aadressile:

Embassy of the Republic of Serbia
Kulosaarentie 36,
00570 Helsinki/ Finland
Tel: +358 9 684 8522
Faks: +358 9 684 8783

Eesti hall välismaalase pass, elamis ja tööluba Eestis
Viisa vajalik.
Vajalikud dokumendid:
- pass kehtiv vähemalt 3 kuud peale reisi,
kõigepealt on vajalik passikoopia isikuandmete lehest, passi on vaja siis kui viisakinnitus on saatkonnas
- koopia elamis- ja tööloast Eestis või ID-kaardi mõlemast poolest, kehtiv vähemalt 3 kuud peale reisi
- 1 ankeet, printida ühe lehe mõlemale poolele:
- 1 värviline passifoto (suurus 3,5 x 4,5 cm)
- edasi-tagasi piletite broneering
- kindlustus kogu viisa perioodiks

Turismireisi puhul lisada:
- kinnitatud hotelli broneering
Autoga reisides:
- inglise keelne vabas vormis reisikava (kuhu sõidetakse, kui kaua kuskil viibitakse, kindlasti allkirjastattud taotleja poolt)
- koopiad juhilubadest, sõiduki regitreerimise tunnistusest, auto kindlustusest.

Lisainformatsiooni Montenegro kohta, Eesti Välisministeerium: www.vm.ee/?q=et/node/8631

Serbia/Montenegro saatkond Helsingis:

Kulosaarentie 36,

00570 Helsinki, Finland

Tel. +358 9 684 8522, 684 7466

faks: +358 9 684 8783

Е-mail: konz.ambasgchki@kolumbus.fi

www.helsinki.mfa.rs

Ärid ja kauplused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 09.00-22.00 ja laupäeviti 08.00-15.00. Puhkerajoonide poed on avatud turismi kõrghooajal terve laupäeva ja nädalapäeviti vahest isegi keskööni. Mõned kohalikud toidupoed avavad oma uksed juba kell 06.00 varahommikul.
Kinod on enamjaolt avatud kella 23.00-ni, restoranid keskööni ja ööklubid varaste hommikutundideni (kella 04.00 või 05.00-ni) Apteegid on avatud igapäevaselt kella 08.00-21.00-ni.

Raha tuleb vahetada vaid pankades või ametlikes rahavahetusbüroodes. Pangad on avatud esmaspäevast reedeni 09.00-19.00 ja laupäeviti 08.00-15.00.
Suuremates kauplustes ja söögikohtades aktsepteeritakse rahvusvahelisi krediit- ja deebetkaarte, samuti on siin sularahaautomaate. Väiksemates kauplustes eeldatakse siiski sularahas tasumist ja kaardiga maksmise võimalused on limiteeritud (või isegi olematud!).

Kohalik elekter on 220V

Riigi telefonikood on +382

Budvas on rohkelt netikohvikuid, näiteks: rannapromenaadi ääres on katusealused netipunktid, kus saab lisaks internetis surfamisele ka karastusjooke juua ning suupisteid-näksimist osta.

Takosteenus on siin veidi odavam kui Eestis. Budvas on mitmeid taksopeatuseid, näiteks: Slovenska Obala, Merkur bussipeatuse ja Slovenska ranna turismikompleksi juures. Puhkerajoonisiseselt ringi liikudes on võimalik taksojuhiga kokku leppida fikseeritud hinnas, mis tavaliselt on 5 EUR. Kohalikud taksojuhid on harjunud saama teenuse summast 10% jootraha, kuid see pole kindlasti mitte kohustuslik!

Väljas söömine on igati taskukohane, näiteks: liharoad 5-10 eurot, pizza 3-7 eurot, kohv umbes 1 euro ja õluhind jääb 2 euro kanti. Esitatav arve sisaldab teenustasu, aga ekstrahead teenindust olete Te alati teretulnud jootrahaga premeerima.

Montenegro on üldjuhul turvaline koht, kuid nii mõnegi taskuvarga jaoks on siinne kuurort ja (rahakad) turistid suureks ahvatluseks. Äärmiselt oluline on olla oma asjade suhtes hoolikas ja tähelepanelik. Turvaline on kanda rahakotti paelaga kaelas (pluusi all), vöökotti või siis hoida kotti kindlalt kaenla all. Dokumendid (vajadusel kandke endaga kaasas koopiaid) ja väärtuslikud esemed jätke hotelli (seifi).

Montenegro vesi on igati joomiskõlbulik: see on puhas ja kaltsiumirikas. Alternatiivina võite alati juua ka pudelivett, mida müüakse nii gaasita kui ka gaasiga.

Liigne päevitamine või päikese käes olemine võib tekitada tervisehädasid, seega on igati soovitav kanda peakatet, määrida nahale tugeva kaitsefaktoriga päikesekreemi ja päevitamisega mitte liialdada. Samuti aitab päikesepistet vältida rohke vee joomine! Tuletame meelde, et päikesepõletuse võib saada ka näiliselt pilvise ilmaga!

Budva populaarseimas ööklubis nimega Trocadero saab tantsida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste hittide järgi. Klubi on avatud varaste hommikutundideni, s.t. kella 04.00-05.00-ni . Sissepääs klubisse maksab üritusest sõltuvalt 3-5 eurot.

Vaatamata sellele, et kohalike hulgas on palju suitsetajaid, siis 2004.a. võeti vastu seadus, mille kohaselt on avalikes kohtades suitsetamine keelatud. Samuti on Montenegros väga rangelt keelatud ja trahvitavad kõiksugused sigarette ning suitsetamist propageerivad reklaamid.

Ostrogi klooster
Ostrogi klooster- ehitatud 17. sajandil Zahmulje ja Hertsegoviina Vladika Püha Vasilije poolt, kes oli üks neljast Montenegro pühakust. Pühaku säilmeid hoitakse kloostris ja neil usutakse olevat ravitoime. Kõige enam külastavad kloostrit iga-aastaselt õigeusklikud kristlased. Klooster paikneb Danilovgradi ja Niksici linnade vahel. Klooster on ehitatud kokku kahest kirikust. Nn. koopasse ehitatud ülemine kirik on rajatud 1655.a. ning allolev kirik pärineb 18. sajandist. Lisaks muudele väärisesemetele on kirikus 1732.a. pärinev palveraamat (Mineon) ja 1779.a. pärinevad  kaunistatud küünlajalad.

Sveti Stefan
Sveti Stefan- eksklusiivne ja maailmakuulus “linn-hotell” paikneb Budva kuurortist umbes 5 km kaugusel. Saar on ühendatud maismaaga peenikese liivariba pidi ja on tänapäeval armastatud puhkepaik rikaste ning kuulsate hulgas. Kunagine kaluriküla on säiltanud oma arhitektuuriliselt kauni vormi, kuigi hoonete interjöörid on täielikult moderniseeritud. Sissepääsu tasu nõutakse neilt, kes Sveti Stefanis ei puhka.

Kotor Stari Grad
Kotor Stari Grad- Kotori vanalinn on üks paremini säilinud arhitektuuripärandeid ja keskaegseid linnu selles Vahemere piirkonnas üldse. UNESCO kaitse all olevas vanalinnas on asümmeetrilised kitsad linnatänavad, väljakud, rohkesti monumente ja keskaegseid ehitisi. Kotori kindluse sein, mis kaitseb vanalinna mere ning tormide eest, on 4.5 km pikk, 20 m kõrge ja 15 m lai.
Paljude vaatamisväärsuste hulgast väärivad mainimist linnaväravad, suurejooneline St Tryphonsi katedraal, St Lucase kirik, Püha Maarja kirik, Püha Ana kirik, Püha Clara kirik, Drago palee, Bizanti palee, Pima palee, Grubonja palee, Grgurina palee ja 16. sajandist pärinev kellatorn.

Cetinje klooster

Cetinje klooster- mägise Orlov Krsi jalamil on 1701.a. ehitatud Cetinje klooster.  Kloostrit on korduvalt restaureeritud. Siin on Cetinje pühaku Peteri säilmed, samuti on siia maetud Danilo prints ja hertsog Mirko ( viimane oli Nikola I Petrovici isa). Kloostrimuuseum. Klooster sümboliseerib vaimsust, vabadusearmastust ja vaimset valgustatust. NB! Sissepääs kloostrisse on tasuta. Kloostri külastamisel peavad meestel olema kaetud käsivarred ja rinnaosa, naised ei tohi näidata liigset ihu. Pea ja juuste katmist hinnatakse kõrgelt. Kehakatteid saab ka kohapealtlaenutada. Fotosid võib teha vaid väljaspool kloostrit ja hoone keskosas. Fotografeerimine kabelites on rangelt keelatud.

Petrovac
Petrovac- asula rajati 18. sajandi lõpus-19. sajandi alguses. Siin on ka kaks kirikut, mis pärinevad 14. ja 15. sajandist. Ranna ligidal on kaks pisisaart: vaid mõne männipuuga kaetud Katic ja Sveta Nedjelja ("pühak Pühapäev"). Kaunis külakeses on 16.sajandil veneetslaste poolt ehitatud kindlus.

Moraca klooster
Moraca klooster- Montenegro üks olulisemaid keskaegseid ehitisi. 1252.a. rajatud klooster paikneb Moraca jõe lähistel. Kloostrikompleks koosneb katedraalist, väikesest Püha Nikolase kirikust ja majutushoonest. Kloostri kirikuhoov on ümbritsetud kõrge seinaga, milles on kaks väravat. Kunagi jõukast kloostri varakambrist on säilinud vähe väärtesemeid.

Savina klooster
Savina klooster- paikneb Herceg-Novi linna lähedal, looduskaunis paigas. Nimi tuleneb 4. saj. märtrilt püha Sabbilt. Kloostri vanus pole teada ja palju selle kohta eksisteerivaid teooriaid on teineteisele vastukäivad. Koosneb kolmest kirikust, millest üks on väga väike (kõigest 10 m pikk ja 6 m lai).  Kunagise kombe kohaselt renoveerisid kloostri mungad. Siin on palju huvitavaid ja ajalooliselt olulisi esemeid, s.h. pühak Sava kristallrist. Püha Sava kirik asub kloostri territooriumist veidi väljaspool, metsaga kaetud mäel. Katedraal ehitati ajavahemikus 1777-1799.a.

Mamula saareke
Mamula saareke - paikneb Boka Kotorska lahes, Prevlaka ja Luštica poolsaarte vahel. Pisikese ringikujulise saare läbimõõt on kõigest 200 m. Saarel on kindlus, mille ehitas 19. sajandil Austria- Ungari kindral Lazar Mamula. Teise maailmasõja ajal kasutasid itaallased kindlust vanglana, mis oli tuntud oma julmuse ja kohutavate piinamismeetodite tõttu. Nüüd on kindlus jäetud hoolitsuseta ja hävinema. Saarele korraldatakse päevaseid laevareise (eriti just Herceg-Novist), sest siin on ka mõned kaunid rannad.

Gospa od Skrpjela
Gospa od Skrpjela (Kalju Daam)- barokkstiilis kirik väikesel saarel Kotori lahes, teiselpool Perasti linna. Saar on kunstlikult rajatud ja algupärane kirik ehitati 1452.a. Praegune kirik pärineb 1632.a.-st ja pühakoda laiendati 1722.a. Legendi kohaselt ehitasid saare meremehed, kes pidasid kinni muistsest vandest, mille kohaselt olid nad lubanud järgmist: naasedes igalt edukalt merereisilt panevad nad merre kivi. Aja jooksul kasvas kivimitekuhi merepinnast kõrgemale ja võttis saare kuju. Kirikus on 68 suurepärast Tripo Kokolja (tuntud 17. sajandi barokk-kunstnik) maali. Tema tuntuim maal on 10 meetri pikkune "Neitsi surm". Samuti on siin Itaalia kunstnike töid ja u 1452.a. pärinev Kaljudaami ikoon.

Piva klooster
Piva klooster- algselt oli ehitatud Piva jõe äärde, kuid hiljem (aastail 1970- 1982) nn. liigutatud teise kohta. Kloostrikirik ehitati ajavahemikus 1573- 1586. Kiriku siseseinad kaeti freskodega ajavahemikus 1604-1626. Lisaks kaunitele freskodele on siin kullatud ikoonid ja rikkalikult graveeritud altari sein. Kloostri varakamber on teada-tuntud oma rituaalesemete ja liturgiliste raamatute rohkuse tõttu. Mõningad esemed on eksponaatidena välja pandud ka kloostri muuseumis.

Njegosi mausoleum
Njegosi mausoleum- Petar Petrovic Njegosi mausoleum paikneb Lovaci mäe tipus. See on ehitatud lubjakivist ja graniidist. Montenegro valitseja, piiskopi ja luuletaja Njegosi viimane soov oli sinna maetud saada. Mausoleumi suure monumendi skulptoriks on Mestrovic. Mausoleumi viib 20 km pikkune rada, mis koosneb 461 trepiastmest. Selge ilmaga on siit võimalik näha isegi Itaalia rannikut. Sissepääs on täiskasvanule 2 eurot ja lapsele 1 euro.