Eesti kodanikele on Itaalia viisavaba (kuni 90 päeva). Riiki sisenemiseks sobib lisaks passile ka ID-kaart. Eestis elavad välismaalase ja Vene passiga isikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Itaaliasse reisida ka ilma viisata.

EESTI SUURSAATKOND ROOMAS:

Suursaadik Hr. ANDRES TOMASBERG

Viale Liegi 28, int.5,

00198 Rooma, Itaalia

tel. +39 06 844 075 10

faks: +39 06 844 075 19

e-mail: Embassy.Rome@mfa.ee

Koduleht: www.estemb.it

ITAALIA SUURSAATKOND TALLINNAS:

Suursaadik T.E. Pr. Rosa Maria CHICCO FERRARO

Vene 2 (3. korrus), 15075 Tallinn

tel. (372) 627 61 60

faks (372) 631 13 70

e-mail: ambasciata.tallinn@esteri.it

www.ambtallinn.esteri.it

Aeg:
Itaalias on kell 1 tund Eesti ajast taga.

Elekter:
220 V.

Raha:
Käibel on euro. 1 EUR = u 15,65 EEK

Kasulikud numbrid:
Politsei - 113
Kiirabi - 118
Tuletõrje - 118

Transpordikorraldus:
Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav.

Jootraha:
Tavaliselt on lisatud juba arvele. Väga hea teeninduse eest võib anda veel 10%.

Riietus:
Õhukesed suveks, keskmised riided talveks. Mägedes vajalikud soojad riided.

Riigipühad ja tähtpäevad:
1.jaanuar – uusaasta
6.jaanuar – kirikukalendri järgi Kolmekuningapäev. Itaalias on selle päevaga seotud omapärane traditsioon. Kohaliku legendi kohaselt olevat kolm kuningat jeesuslapsele kingitusi viima minnes kohanud  naist, kes keeldus neile vett ja toitu andmast. Veidi aja möödudes olla naine mõistnud, kes need võõrad tegelikult olid, aga oli juba liiga hilja. Sellest ajast alates maskeerib see naine ennast heaks nõiaks nimega La Befana, lendab luua seljas ringi ja otsib jeesuslast. Headele lastele jätab ta sel päeval komme ja kingitusi, halbadele lastele aga jätab  soki sisse hoopis puusüsi.
25.aprill – Iseseisvuspäev , tähistatakse Itaalia vabastamist liitlasvägede poolt II Maailmasõjas. Samal päeval on ka veneetslaste kaitsepühaku San Marco mälestuspäev. Selle pühaku nime kannab ka Veneetsia peaväljak.
1.mai – töörahva püha
2. juuni – Itaalia Vabariigi aastapäev, meenutatakse 1946.a. referendumit, mil rahvas pidi otsustama monarhia või vabariigi kasuks. Itaallased otsustasid vabariigi kasuks.
15. august – Neitsi Maarja taevassemineku püha, mida tähistatakse kristlikes kirikutes üle kogu maailma
1.november - kõikide pühakute päev ja sellele järgneb hingedepäev, mil meenutatakse kõiki meie hulgast lahkunuid
8. detsember – katoliiklik püha – Neitsi Maarja Patuta Eostamise päev
24-26. detsember – jõulud

Kuna Itaalia on ajalooliselt katoliiklik maa, siis lisaks kõikidele ametlikele tähtpäevadele on igal maakonnal, linnal ja külal oma kaitsepühaku päev, mida tähistatakse ilutulestiku, jumalateenistuse ja rahvakogunemistega.

Itaalias asub umbes 60% Euroopas kultuuriväärsusi - peaaegu iga Itaalia linn on omamoodi ajaloomuuseum.
Rooma - üks suurimaid vaatamisväärsusi Itaalias ja ka kogu maailmas. Linna territooriumil asub palju hindamatud vaatamisväärsusi antiikajast - Rooma Foorum, Via Appia, Septimius Severus triumphikaar, Aemilia Basiilika, Curia Julia, Antoniuse ja Faustine Tempel, Vesta Maja, Vesta Tempel, Romuluse Tempel,  Castori´i ja Pollux´i Tempel, Maxentiuse Basiilika, Tituse kaar, Palatium, Domus Augustana, Palazzo dei Flavia, staadion, hipodroom, Colosseum, Circus Maximus (Massimo Chirco). Keskaegsed kultuurimälestised, renessanss- ja barokkkatakombid, varakristlikud ja keskaegsed kirikud, mis on kaunistatud uhkete mosaiikidega, Veneetsia väljak (Piazza Venezia), Navona väljak (Piazza Navona), Pantheon, Hispaania väljak, Kapitooliumi mägi, Trevi purskaev. Loetelu võiks jätkata lõpmatuseni.
Palju on suurepäraseid kunstimuuseume ja kauneid kirikuid, ilma milleta ei ole võimalik ette kujutada Igavest Linna - Borghese Muuseum, Palazzo Massimo alle Terme, Kapitooliumi muuseum, Barberini Palee, Püha Lawrence kirik (Rooma pühak), Santa Maria Maggiore kirik, St John katedraal, San Paolo fuori le Mura katedraal.
Linna territooriumil asub ka Vatikani linnriik - oma hindamatute kultuuriväärtustega ja imelise Peetri kirikuga.

Bari - Apuulia pealinn , esimese muljena linnakesse õhtul sisse sõites oli äratundmine- see on ju nagu väike Pariis. Suur on  rõõm, kui kohalikud Bari elanikud toovad sama võrdluse kaunilt sõnastatuna “kui Pariisis oleks meri, siis oleks Bari justkui väike Pariis).
Euroopa pikim rannapromenaad, mis jookseb kõrvuti iidsete linnamüüridega on eriti õhtusel ajal hingematvalt salapärane ja kas oli siis asi selles, et juuni ei ole veel siseturismi kõrghooaeg – on nii Baris kui kogu Apuulias igal pool nii palju ruumi ja avarust:
Ja need meeletult kaunid rohelised oliivipuude väljad, pikituna kollaste ja punaste värvilaikudega. Kordumatu loodusmaal pidevalt silmapiiril ja avastamist ootavad Apuulia erinäolised kohad - seda lihtsalt peab oma silmaga nägema.

Apuulia (itaalia keeles Puglia) on lõuna Itaalia vahva piirkond, mis jääb Aadria ja Joonia mere vahelisele nn.saapakanna ja kontsa alale. Kelle jaoks on Toscana, Veneetsia ja Rooma ehk juba liiga avastatud ning ka pisut kallivõitu, siis neil soovitame veeta oma puhkus Apuulias mille kõrval romaan "Söö. Palveta. Armasta" kahvatub. Vähemalt söömise osas.
Siinsed iidsed oliiviistandused annavad maailma kõige rohelisema maitsega õli ning niisketel rannaniitudel puhast heina söövad lehmad maailma hõrgumat mozzarellat – juba üksnes nende - õli ja juustu maitse peale tasub Apuuliasse tulla.
Kohalikud veinid on suurepärased ning sobivad sealse toiduga ideaalselt kokku. Kõrgest kvaliteedist räägib seegi, et 26 kohalikku veini kannab DOC kvaliteedi märki. Lisaks mereandidele on kogu Itaalias hinnatud siinsed vinnutatud porchetta ja capocollo singid. Barist on pärit väikesi barankasi meenutavad küpsised – tarallid ning sõrmeotsa suurune orecciente pastasort, mille valmistamine käib tänini käsitsi.
Raske on maailmas avastada kohta, kus kõik on justkui olemas. On suurepärane kliima, on vapustavalt maitsvad söögid, on eraldi aktsioonid lastega peredele, on noortele vahvaid tantsuklubisid, on mitmekülgseid randu igale maitsele – nii pikad liivarannad,  romantilised kaljusopid, on shopping peene Itaalia maitse puudutusega, on KULTUUR ja AJALUGU.

Alberobello – linnake sajandite tagusest ajast, milletaolist kusagil mujal pole enne nähtud. Täna UNESCO kaitse all olev linnake koosneb trullidest - lihtsalt öelduna „valgetest mütsikestega majadest“. Kogu seda ilu ja kooskõla üheskoos nähes peatub aeg ja sa justkui kuuled ise hobusekapjade plaginat…
Inimvõime leidlikkusel ei ole tõesti piire ja seesamane vaatepilt, mis silme ees avaneb kinnitab, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Tolleaja kardetud kabjaplagin tähendas otse loomulikult maamaksu sissenõudja küllatulekut. Kuna tolleaegne seadus oli  selline, et maamaksu tuli tasuda majade eest, millel katus peal, siis seega tuli ehitada katus, mida sai kibekiiresti ja lihtsalt eemaldada nind kui oht möödas, taas hõlpsalt taastada.  Vaid ühe kivi eemaldamisega katusekonstruktsioonist, langesid täna toredad suusamütse meenutavad katused sekunditega. Vapustavalt geniaalne, kas pole? Täna on lisaks silmailule trullikestes ka vahvad suveniirikauplused, mis pakuvad ehtsaid itaalia maitseaineid, orreccette jms. itaalia toidu gurmee valikut ja imekaunist käsitööd.

Polignano - mereäärne linnake, kus kaljudele ehitatud majad kihiti rannapanoraami ilmestavad. Sellel linnakesel on pisike vanalinn, mille suurim vaatamisväärsus on linna poolekslõikav maaliline lahesopp grotiga. Selles linnas soovitame teha mõnusa lõuna- või pärastlõunapausi, jalutada tunnikese enne lähedal asuvatesse liivarandadesse päevitama siirdumist ja süüa ilmselt Itaalia parimat jäätist. Linnatänavad viivad kõik välja mere -,  ei mitte äärde vaid kohale - sest linn asub järsul kaljuastangul ning kõik tänavad lõpevad imeliste vaateplatvormidega. 

Martina Franca – Locorotondo - linnake, kuhu võib end jalutama unustada. Tänavad vanalinnas meenutavad labürinti, ekseldes avanevad su ees üha uued ja uued imelised valged sopid lillekastidega pikitud rõdude ja sepiskäsipuudega kaunistatud treppidega. Kõige selle kohal kõrgub orientiirina katedraal, mille järgi lõpuks leiad ikka tee labürindist välja. Eriti nauditav on siinne vanalinn unisel siesta ajal, mil tänavatel ei liigu peaaegu üldse inimesi - ei kohalikke ega tursite. Siis näib otsekui oleksid sattunud mõne kunstniku unenäkku, kus Su ees avanevad üha uued maalilised kaleidoskoopilised pildid valgetest majadest, aknakestest, pühapiltidest tänavanurkadel ja väikestest majade vahele peituvatest kirikutest.

Castel del Monte. Dan Brown on millestki väga olulisest oma raamatuid kirjutades ilma jäänud - ta pole sattunud Castel del Montesse!
Salapärane kindlus näeb välja nagu iga müstiku unistus - täiuslikult kaheksanurkne, täiuslikult kaheksanurksete tornidega. Ehitatud sellesama, Baris kindluse rajanud, legendaarse valitseja Frederic II poolt. Kuid see kindlus siin, pole vaatamata oma kõrgetele järskudele müüridele, kindlasti kaitserajatis.
Tegelikult vaidlevad teadlased, ajaloolased ja mütoloogid tänaseni, mis oli selle lossi algne eesmärk - kas alkeemikute ja erudiitide, toonaste, kuninga saatjaskonna moodustanud ja oma ajastu helgeimate peade varjupaik, kus nood segamatult oma katseid ja uurimustöid said teha? Püha geomeetria järgi ehitatud astronoomiliselt ja astroloogiliselt täiuslik päikesetempel? Templirüütlite pärimust hoidev Taevase Jeruusalemma allegooria?
Tegelikult võib igaüks tulla ja oma versiooni leida - igatahes kuulub see hoone samasse ritta iidsete Stonehenge, Roslyni kabeli ja Egiptuse püramiididega, mille otstarbe ja eesmärkide paljusus teeb neist müstikute Meka.

Ostuni. Lumivalge imekaunis mägilinnake, mille puhul võlub just tema rahulik ja naudisklev õhkkond. Linnakest kroonib kaunis katedraal, kus sees paar haruldast freskot,  kuid milleni jalutades tuleb rühkida üles mööda üsna püstloodselt kulgevaid tänavaid.
Nimelt oli linna tipp rikkama rahva päralt ning teed sinna kulgesid otsejoones, kuna rikkad ei käinud seda teed jala vaid lasid end kanda. Käänulisemad kõrvaltänavakesed kus liikus vaesem rahvas on samuti mõnusalt jalutatavad, neidpidi on huvitav peale katedraali külastamist mäest alla tulla. Linna kuulsaim restoran vaatega ümbritsevale maastikule, (omaaegsed linnad tehti kõik künkatippudele, et nad oleksid kergemini kaitstavad), olevat kuulsa moelooja Armani lemmikpaik.

Fasano – Castellana Grotte. Grott on kindlasti üks Euroopa omapärasemaid. Mitte suurim ega  sügavaim vaid just eriliseim.
Siinne 3 kilomeetri pikkune maa-alune koridor on kaunistatud imekaunite helevalgest roosani ulatuva spektriga alabasterpurikatest. Kristallmoodustised on tilkunud koopalaest aastatuhandete vältel ning moodustavad maa-alusel turistirajal elektrivalguses lummavaid mustreid. Karta, et maa all on rõske või külm, on asjatu, veidi alla kahe tunni kestev matk läbi kogu selle kristalli-ime möödub nii, et ei saa ei kliimast ega ajast arugi.

Gravina-Matera. Viimane võimalus külastada seda tõelist pärli ajalooliste linnade hulgas tema ajaloolises neitsilikkuses enne, kui UNESCO ta maailmpärandisse kannab ja tüüpiliseks turistivaatamisväärsuseks muudab nagu kõrvalasuv Matera on juba muutunud. Materat mäletavad kõik Mel Gibsoni filmi ``Kristuse kannatused`` taustapaigana. Gravina aga on Materast oma 400 aastat vanem koobaslinn, olles kunagi asunud `Via Appia ehk Rooma Impeeriumi peamagistraali ääres.
Siin elasid inimesed juba Kreeka kultuuri õitsengu ajal. Iidsetes koobastes võib jalutada peaaegu ilma piiranguteta, kuskil pole väljas silte "ära astu" (kuid paraku puuduvad ka sildid -"mine sinna").
Parim koht linnakese nautimiseks on restoran Vito, kust avaneb võrratu panoraam linna kõikidele osadele - eelajaloolisest tänapäevani,  ja mis moodustavad ühtse ja erilise terviku.
Kui on olemas linn, millest sa veel midagi ei teadnud, ent mis suudab sind haarata endasse täielikult ja terveks päevaks, siis on see just Gravina!

Laguunisaared - külastage erinevaid Veneetsia laguuni väikesaari. San Michele on nn kalmistusaar, mida ilmestavad sihvakad küpressid, 15.sajandist pärit kirik ja surnuaed. Murano on tuntud klaaskäsitöö, klaasimuuseumi ja kaunite kirikute poolest. Kunagine kalurisaar Burano on kuulsust kogunud pitskäsitöö ja armsalt erivärviliste majade tõttu. Torcellos, mis oli kunagi Veneetsiast suurem linn, leiate 1000.a. vanuse katedraali ning õdusaid välirestorane.Lido di Venezia on rannakuurort Veneetsia laguuni ja Aadria merd eraldaval maaribal. Siin on kunagistest villadest ümber kujundatud luksushotellid, butiigid, kohvikud ja restoranid.

Veneetsia - kitsad tänavad, San Marco väljak, vanad kirikud ja majesteetlikud paleed muudavad selle kanaliterohke linna erilise õhustikuga paigaks. Linna keskuseks on tuvidest tulvil Piazza San Marco ehk Püha Markuse väljak, mis on ülipopulaarne kohtumispaik. Väljaku servas asub suurejooneline Basilica di San Marco katedraal, mida ilmestavad bütsantslikud kuplid ja kullatud mosaiikdekoratsioonid. Palazzo Ducale ehk doodžide palee oli koduks Veneetsia valitsejatele enam kui kuus sajandit. Museo Civico Correr ehk Veneetsia Linnamuuseumis on võimalus väljapanekute hulgas näha maale, skulptuure, riideid, maakaarte, münte, soomusrüüsid ja muid esemeid Veneetsia hiiglepäevadest. Madonna dell'Orto on väidetavalt kauneim Veneetsia gooti stiilis kirik, samuti on palju tähelepanu pälvinud 17. sajandist pärinev Santa Maria della Salute kirik. 16.sajandil ehitatud Ponte di Rialto sild on tuntud oma rohkete suveniiripoodide tõttu. Võimaluse korral külastage Veneetsia getot, mis rajati 1516.a. eesmärgiga luua juutidele eraldatud rajoon. Geto ei loodud juutide tagakiusamiseks, vaid Veneetsias resideeruvate juutide kaitseks. Kuna linnatänavad koosnevad peamiselt kitsastest kanalitest, siis unustamatu on ka üliromantiline gondlisõit. Kestus üldjuhul umbes 30 minutit.

San Lazzaro degli Armeni - Kloostrisaar Veneetsia laguunis. Nime saanud püha Lazaruse järgi, kes oli pidalitõbiste kaitsepühak. Saar oli leeprahaigete koloonia 12.-16. sajandil. Siinses San Lazzaro kloostris on harukaordne väärtesemete kollektsioon: 150 000 teosest koosnev raamatukogu, pärast Mohammedi surma koostatud koraan, 13. sajandist pärinev India papüürus, Egiptuse sarkofaag koos muumiaga ja palju muud põnevat.

Chioggia - Veneetsia laguuni lõunaosas paikneval saarel on 2 nägu: ühest küljest on tegu veidi unise ajaloolinnaga, teisalt on see aga kaasaegne keskus oma purjelaevade ja rannahotellidega. Kohalikus vanalinnas on suurepärased kalarestoranid ja kohvikud, mis tekitavad tunde justkui poleks neis miskit dekaadide jooksul muudetud.

Vicenza - Tihtipeale kutsutud ka Palladio linnaks. Asub Veneetsiast 50-minutilise rongisõidu kaugusel, Padua ja Verona vahel. Väike linnake, mille elanikkond on umbes 108 000 inimest, oli ühtlasi ka 16.sajandi ehitaja Andrea Palladio sünnipaik. Palladio rajatud paleed ja villad on siiani suureks huviallikaks paljudele maailma arhitektuuri austajaile.

Tivoli - Villa Adriana, d'Este Villa (1550), Gregoriuse Villa koos suurejoonelise joaga (juga kõrgus ca. 160 m), ja kus asub veel Grott ja aed.

Milan - Sant'Ambrogio kirik (IX-XV saj.), Gooti katedraal (XIV-XIX saj), Castello Sforzesco (XVI saj.), Santa Maria delle Grazie (Püha Mary Grace XV sajandil) klooster, kus asuvad Leonardo da Vinci maalingud ja ooper "La Scala".

Verona - Piazza Bra (I saj.) - Arena, mis on suuruselt teine pärast Rooma Colosseumi, Basilica di San Zeno (V saj).

Firenze - Santa Maria del Fiore, Giotto ja Signoria tornid (Palazzo Vecchio), keskaegne raekoda, Uffizi, Bargello Palace, Palazzo Pitti – kõige suurem Firenze paleedest, suur hulk muuseumeid ja parke.

Pisa - Prato de Miracoli (imede väljak), millel asub ristimiskabel ja " Leaning Tower” ja Kamposanto surnuaed.

Itaalia on kuulus oma mere- ja suusakuurorditega (Bormio, Murano jne), ning samuti oma järvedega (Alba mis asub otse Kraaterilta vulkaani kraatris, Nemi, Como, jne), vulkaanidega (Etna ja Vesuuv) ja suure hulga rahvusparkidega (Stelvio, Calabria, Gran Paradiso, Abruzzo, Circeo jne.).

Itaalia köögi austajaid leidub üle kogu maailma – rikkalik valik pasta-, kala-, liharoogi, hõrgud küpsetised, salatid ja imemaitsev jäätis ei jäta kedagi külmaks .

Kaasaegne itaalia köök on välja kujunenud sajandite jooksul ja täiustunud ning arenenud Uue Maailma avastamisest alates – alles siis võeti kasutusele tänapäeval nii asendamatud kartul, tomat ja mais. Ent nii nagu ei ole olemas ühtset itaalia kliimat, nii on ka maitse-eelistused ja kokakunst regiooniti erinev, kaasa on siin mänginud nii geograafiline asukoht, sotsiaalsed olud kui ka poliitika. Pea igal endast lugupidaval perenaisel on mingi oma “salaretsept”, mida on edasi antud juba põlvest põlve.

Siiski saab rääkida itaalia köögi põhikomponentidest, milledeks on juust, leib, oliiviõli, pasta, värsked köögiviljad ja vein.

Mõned tuntumad road:
Bruschetta – eelroog – grillitud leivaviil, millele hõõrutakse küüslauku, oliiviõli, soola, pipart ja katteks lisatakse purustatud tomateid, köögivilju, juustu , liha või sinki-vorsti.
Prosciutto – maailmakuulus sink, mida lõigutakse õhukeste viiludena seakintsust, mida eelnevalt töödeldakse ja kuivatatakse ligi kaks kuud
Sopressata – sealihast valmistatud vorst - salaami, mida hoitakse kuni 12 kuud pressi all, et see muutuks õhukeseks. Lõppfaasis immutatakse salaamit ka oliiviõlis
Minestrone – itaalia köögi üks “alustalasid”, tuntud ka nn suure supina – leemele lisatakse ube, sibulaid, sellerit, porgandit, tomatit, liha – tulemuseks on rammus ja toitev roog
Mozzarella - ehtsat mozzarellat tehakse Kesk-Itaalias pühvlipiimast. Olemuselt on see pehmem ja vähem kummisem, maitselt samas tugevam kui lehmapiimast tehtud. Kõige klassikalisem pühvlimozzarella’st roog on insalata caprese – mozzarellaviilud vaheldumisi tomativiilude, värske basiiliku ja kvaliteetse külmpressitud oliiviõliga.
Pasta – nii nagu rahvusvaheliselt Itaalia sümboliks saanud pitsat nimetati kunagi “vaese mehe pirukaks”, on ka pasta olnud lihtne ja toitev talupojatoit, millest on saanud tänapäeval nii mõnegi kõrgetasemelise restorani tõmbenumber.
Algselt olid pasta põhikomponentideks sibul, küüslauk, oliiviõli, tomat ja erinevad maitseained (nt basiilik). Tänapäeval on teada ligi 650 erinevat pastaretsepti!
Risotto – see roog on pärit Põhja-Itaaliast, põhikoostisosaks riis, mida valmistatakse õlis ja võis, lisades juurde kas mereande, liha või/ja erinevaid köögivilju, puljongit ning seejärel lastakse roal haududa
Lasagne – vormiroog, mille valmistamiseks laotakse (soovitavalt eraldi pastanõusse) pastaribad vaheldumisi hakkliha, juustu, tomatipastaga. Populaarne on ka nn “roheline lasagne”, mida valmistatakse spinatiga.
Polenta – põhikomponendiks on maisijahu, millele küpsetamise käigus lisatakse pisut kõike – seeni, juustu, juurvilju, liha, kala ning kreemja koostise saamiseks ka võid. Valmis polentast vormitakse üsna tihti väikesed pätsikesed ja neid kas praetakse õlis või grillitakse.

Deddertidest on populaarseimad imemaitsev tiramisu, mida valmistatakse kihiti laotud küpsisepõhjast, mascarpone juustust, kangest espresso kohvist, lisatakse ka likööri, mune, kakaod.
Panna cotta – vahukoorest, piimast, suhkrust ja želatiinist valmistatud keedukreem, mida nauditakse koos metsamarjade, šokolaadi, karamelliga.
Zabaglione – dessertveinist, munarebust ja suhkrust valmistatud kaste, millele lisatakse riivitud šokolaadi.
Biscotti – need on muredad kuivad küpsised, tavaliselt mandlilisandiga
Gelato – kohalik lehmapiimast valmistatud jäätis, mida saab nautida erinevate lisanditega ja mis on kuulus kaugel väljaspoole Itaalia piire.

Itaalias välja sööma minnes oleks hea teada, mida ja mis järjekorras kusagil pakutakse. Peamiselt jagunevad söögi-joogikohad järgmiselt:
Trattoria (vrdl tavern ) – koduse atmosfääriga pererestoran, reeglina soodsad hinnad ja maitsev toit
Ristorante – tavaline restoran
Spaghetteria/pizzeria – pastaroogasid pakkuvad söögikohad
Rosticceria – “take away” ehk toidu kaasa tellimise võimalus
Paninoteca – saadaval võileivad
Birreria – õllebaar
Nn iseteenindussöökla – tavola calde
Osteria – igas piirkonnas n-ö kodusöögikoht kohaliku köögiga, kohvik-baar – pakutakse nii alkohoolseid kui karastusjooke, mahlu ja ka maitsvaid suupisteid.

Tüüpiline itaallase õhtusöök koosneb:
Antipasto – see on eelroog
Primo – esimene, meie mõistes pigem põhiroog, mis on reeglina üsna toitev ( nt risotto)
Secondo – itaallaste mõistes põhiroog - kala või liha
Contorno – kõrvalroog e. lisandid, tavaliselt salat või hautatud juurviljad, tellitakse eraldi
Dessert -  serveeritakse kahes osas, kõigepealt fromaggio e frutti ( juust ja puuviljad ) ja seejärel dolce (küpsised, koogid vms ) ja kõige lõpuks tuuakse lauda kohv koos kangema napsuga.

Loomulikult on võimalik soovi korral teha omad korrektuurid toidukogustes ja valikus, aga see võib kohaliku teenindaja kergelt imestama panna.

Söögikorra juurde võib tellida tavalist, valdavalt kuiva lauaveini – vino da tavola – loomulikult on veinikaardil olemas ka kuulsamaid jooke.
Itaalias on kokku ligi 20 erinevat veinivalmistamise piirkonda - Toskaanast kuni Sardiiniani.
Kuigi tänapäeval on veinitehased juba mehhaniseeritud, leidub Itaalias endiselt piirkondi, kus viinamarju jalgadega tallatakse nagu seda sajandeid tagasi tehti. 
Chianti, Amarone, Pinot Grigio – need on vaid mõned populaarsed veinid.

Kohv on itaallaste jaoks ülioluline jook ja seetõttu on siin ka mitmeid erinevaid võimalusi seda ergutavat jooki nautida.
Espresso – väike tass (demitasse) ülikanget kohvi
Caffe macchiato – piimavahuga kohv
Caffe ristretto – kange must kohv
Caffe latte – espressole lisatud vahustatud piimaga kohv
Latte macchiato – kuumale piimale lisatakse veidi kohvi

Söögikorra lõpus pakutakse tavaliselt erinevaid seedimist soodustavaid jooke. Eriti armastatud on limoncello, mis valmistatakse sidruniliköörist ja grappast (viinamarjajääkidest valmistatud kange naps). Limoncellot serveeritakse tavaliselt jääkülmalt, koos espressoga. Soovijad võivad ära proovida ka fernet branca so. kibe ja veidi harjumatu maitsega vürtsidest ning erinevatest ravimtaimedest valmistatud jook.

Itaalia keel on üks romaani keeltest, mida kõneleb maailmas üle 63 miljoni inimese. Peale “emamaa” Itaalia räägitakse itaalia keelt Korsikal, Shveitsis, USA-s, vähesel määral veel Itaalia endistes kolooniates Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja mujal.

Sõnavara on valdavalt ladina päritolu, kuid keeles on ka nüüdseks hääbunud itali, germaani ja araabia keele sugemeid.

Tänapäeval kasutusel olev keel põhineb toskaana (Firenze) dialektil, mis on peamiselt surematute Dante, Petrarca ja Boccaccio viljelusel saanud ühis- ja kirjakeele aluseks. Sellest olenemata räägitakse Itaalia eri piirkondades endiselt oma murdekeeli ning tihti võib see nn “ametlikust keelest” vägagi erineda (nt sitsiilia, sardiinia, veneetsia dialektid) ja otse loomulikult lisatakse kõnele alati ka ilmekaid ja kõikidele itaallastele mõistetavaid žeste – see lisab meloodilisele keelele veelgi emotsionaalsust ja kirge.

Järgnevalt mõned igapäevased väljendid, mida oleks Itaalias reisides hea teada:
Tere - buon giorno
Tere õhtust - buona sera
Head ööd - buona note
Head aega - arrivederci
Aitähh - grazie
Kuidas läheb - come sta ?
Hästi, tänan - molto bene, grazie
Palun - prego, per favore
Vabandage - scusa(te) mi
Kohtumiseni - ci vediamo!
Ma ei räägi itaalia keelt - non parlo italiano
Kas räägite inglise keelt? - Parla inglese?
Minu nimi on - io sono
Ei/jah - si/no

Numbrid:
1 uno
2 due
3 tre
4 quattro
5 cinque
6 sei
7 sete
8 otto
9 nove
10 dieci
20 venti
30 trenta
40 quaranta
50 cinquanta
60 sessanta
70 settanta
80 ottanta
90 novanta
100 cento
200 duecento
1000 mille