Eesti kodakondsus
Alates 1.maist 2004 on Eesti kodanikel võimalik riiki siseneda viisavabalt 90 päevaks kehtiva passi või isikutunnistuse (ID-kaart) alusel.

Eesti välismaalase pass (hall pass)
Alates 19. jaan. 2007 võivad välismaalase passi ja Eesti elamisloaga isikud viibida teises EL liikmesriigis (v.a. Suurbritannia ja Iirimaa) kuni 90 kalendripäeva poole aasta jooksul, mida arvestatakse esimesest riiki sisenemise kalendripäevast alates.

Vene kodakondsus
Alates 21. detsember 2007 ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks viisat isikud, kes on Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on elamisluba mõnes Schengeni liikmesriigis.

Kliima
Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske. Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.

Transpordikorraldus
Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus toimib suuremate linnade vahel. Jalgrattaga sõitmine on populaarne.

Jootraha
Tavaliselt on lisatud juba arvele. Väga hea teeninduse eest võib anda natuke lisaks.

Riietus
Talvel soojad, suvel õhemad. Vihmakindlad peaks olema aastaläbi.

Napoleon nimetas Riiat „Londoni eeslinnaks”, kus kohtuvad mitmete rahvaste traditsioonid. Riia kaunis vanalinn on küll vaid veidi noorem kui Tallinna vanalinn kuid siiski arhitektuuriliselt erinev. Riias on selle 806 000 elanikuga rohkem suurlinna võlu kui mõnes teises Baltimaade linnas. Asudes Daugava suudmes Läänemeres Riia lahe kaldal on Riia suurepärane õhu-, raudtee- ja maanteeliikluse keskus, mis muudab ta suurimaks turismikeskuseks kogu riigis.

Vanalinnas on Riia tähtsamad vaatamisväärsused- 1209.aastast pärit Peetri kirik, Baltimaade ehedaim gooti stiilis ehitis; 1226.aastast pärit Jakobi kirik ja Jaani kirik 1234.aastast. Riia sümbol on kaunis ajalooline Toomkatedraal. Aja jooksul on kirik mitu korda hävinud ja taasehitatud ning tänu sellele on ta tänapäeval erinevate arhitektuuriliste stiilide segu.

Riiat kutsutakse ka parkide ja aedade linnaks. Kesklinnas asuvad peamiselt ärihooned, pangad ja muud tänapäeva kiiret elu ja linna pidevat arengut esindavad hooned.

Kassimaja - sai nime kahe musta kassi järgi, mis hoone katust kaunistavad. Sajandivahetusel visati maja omanik Suurgildi liikmete hulgast välja. Kuna Suurgildi hoone asub otse Kassimaja vastas nõudsid gildi liikmed, et katusel olevad kassid ümber, sabad gildihoone poole, keerataks. Peale pikka kohuskäimist ja liikmestaatuse taastamist keerati ka kiisude näod jälle tänava poole tagasi.

Brethreni kalmistu - Esimeses ja Teises Maailmasõjas langenud sõdurite mälestuseks rajatud memoriaal on kahtluseta üks tähelepanuväärsemaid paiku Lätis. Kalmistu autoriteks olid kuulus Läti skulptor Karlis Zale ja arhitektid A. Birzenieks, P. Feders ning maastikukujundaja A. Zeidaks. Kalmistu valmis aastatel 1924- 1936.

Riia vabaõhumuuseum asub Riia keskusest 10 kilomeetrit väljas, Ezersi järve ääres. 200 aasta tagust Läti eluolu eksponeeriva muuseumi pindala on 100 hektarit. Näitusel on üle 100 erineva hoone- elumajad, kirikud, koolid, tuule- ja vesiveskid, mis on üle kogu Läti kokku kogutud.

Sigulda on kuulus selle poolest, et ta asub kauni Gauja jõe ürgoru kallastel. Lisaks ilusale vaatele, mida võib nautida gondliga üle jõe sõites või silla pealt, asub Siguldast mõne kilomeetri kaugusel Turaida linnus.

Punastest kividest Turaida linnust on lätlased viimaste aastate jooksul palju restaureerinud. Lisaks asub Turaida muuseumireservaadis skulptuuride park, puukirik ning Turaida Roosi haud.

Jûrmala – suurim Balti riikide kuurortlinn ja suuruselt teine Läti linn, mis on juba ammu kuulus oma looduslike ravifaktorite poolest – õrn kliima, meri, tervislik õhk, ravimuda ja mineraalveed. Eriti palju annab kuurortile juurde 32 km pikkune valge liiva rand, laiad männimetsad ja Lielupe jõgi. Jûrmalas eksisteerivad edukalt üheskoos eelmise sajandi alguses ehitatud puust suvilad ja kaasaegsed kuurortehitised.
Jûrmala on üks soositumaid rahvusvaheliste konverentside ja koosolekute kohti. LIVU veepark on üks suurimaid Baltimaades, 48 erinevat atraktsiooni, mis mõeldud igale maitsele, vanusele ja temperamendile. Suvel on avatud veepargi osa väljas, kauni jõe ääres.

Kemeri Rahvuspark - 1997. aastal asutatud parki kuuluvad Suur Kemeri raba, Kaniera järv, Slocene jõeorg, Rohelise soo väävliallikad, muistsed sisemaaluited, liivane mererand rannikuluidetega ja Valguma järv. Külalistele pakutakse turismiradasid ja markeeritud veloradasid.