1. EESTI PASS

Eesti kodanik võib riigis viibida viisavabalt 3 kuud 6 kuu pikkuse perioodi jooksul.

Vajalikud dokumendid riiki sisenemisel:

- pass, kehtiv vähemalt 6 kuud pärast reisi

- kehtiv tagasisõidupilet

- hotellibroneeringu kinnitus

- piisavad rahalised vahendid (umbes 100 USD päevas/ inimese kohta)

- soovitav reisikindlustus kogu reisi perioodiks

NB! Lapsed alla 18.a. oma passiga, kes reisivad ilma vanemateta, peavad dokumentidele lisaks esitama môlema vanema notariaalselt kinnitatud nôusoleku, kus muu hulgas on märgitud ka kutsuja/ vastutaja andmed Mauritiusel.

2. PUNANE VENE PASS, ELAMIS- JA TÖÖLUBA EESTIS

Viisat kuni 1-ks kuuks saab vormistatada piiril.

Vajalikud dokumendid:

- pass, kehtiv vähemalt 6 kuud pärast reisi, passis peab olema vähemalt 2 vaba lehekülge viisa jaoks

- edasi- tagasi piletite broneering

- hotelli broneeringu kinnitus

- piisavad rahalised vahendid (umbes 100 USD päevas/ inimese kohta)

- soovitav reisikindlustus kogu reisi perioodiks

NB! Lapsed alla 18.a. oma passiga, kes reisivad ilma vanemateta, peavad dokumentidele lisaks esitama môlema vanema notariaalselt kinnitatud nôusoleku, kus muu hulgas on märgitud ka kutsuja/ vastutaja andmed Mauritiusel.

3. EESTI HALL VÄLISMAALASE PASS, ELAMIS- JA TÖÖLUBA EESTIS

Viisa vajalik. Viisat tuleb taotleda saatkonnast.

Vajalikud dokumendid:

- passikoopia, passi kehtivus vähemalt 6 kuud peale viisa lôppu

- koopia kas elamis- ja tööloast Eestis(kehtiv vähemalt 6 kuud peale viisa lôppu) või ID-kaardi MÕLEMAST POOLEST (kehtiv vähemalt 6 kuud peale viisa lôppu)

- 1 ankeet täita trükitähtedega ja inglise keeles

- 2 värvilist passifotot, mitte vanemad kui 6 kuud

LISADA TURISMIREISI KORRAL:

- edasi-tagasi piletite broneering (lennunumbriga)

- kinnitatud hotelli broneering, kinnitus peab olema saadetud otse hotellist Mauritiuselt kas saatkonda või on olemas taotlejal koos viisadokumentidega

LISADA KUTSEGA REISI KORRAL:

- erakutse (koopia)

- ärikutse (originaal)

- töökoha garantiikiri (inglise keeles)

- edasi-tagasi piletite broneering

Viisa vormistamise tähtaeg - vähemalt 3 nädalat konsulaadi siseselt.

NB! Lapsed alla 18.a. oma passiga, kes reisivad ilma vanemateta, peavad dokumentidele lisaks esitama môlema vanema notariaalselt kinnitatud nôusoleku, kus muu hulgas on märgitud ka kutsuja/ vastutaja andmed Mauritiusel.

Mauritiuse Saatkond Berliinis:

Kurfürstenstr. 84,

10787 Berliin, Saksamaa

Telefon: (+49 30) 2639 360

Faks: (+49 30) 2655 8323

E-post: berlin@mauritius-embassy.de

www.mauritius-embassy.de

Aeg: Mauritiusel on suvekuudel aeg 1 tund ning talvekuudel 2 tundi Eesti ajast ees.

Raha: Kehtiv rahaühik on Mauritiuse Ruupia (MUR). 1 EEK = 2,6 MUR, 1 EUR = 41,3 MUR, 1 USD = 28,9 MUR (kursid jaanuar 2010 seisuga) Enamasti saab maksta ka Visa ja Mastercardiga, kuid väiksemates poodides on vajalik sularaha olemasolu. Pangad on avatud E - N 09:15 - 15:15, R 09:15- 17:00.

Ostud: Mauritiuselt on kaasa osta paljutki: Mauritiuse-teemalisi pildiraame ja tasse-taldrikuid, tuhatoose, külmkapimagneteid, pudeliavajaid ja T-särke ja kõikvõimalikke muid tavapäraseid suveniire. Kaunid ja omapärased on naturaalsed ehted ja muidugi kohalik käsitöö (värvilised ostukotid, päikesekübarad, laua peale panemiseks mõeldud punutud taldriku- ja joogiklaasialused, seinakaunistused ja kudumid). Põnevad on mudelid vanadest laevadest ning vintage lennukitest. Toidunautlejad ei saa aga üle ega ümber saarel kasvatatavatest vürtsidest ja ürtidest. Kuulus on ka Mauritiuse tee ja kohalik rumm, mida on saada näiteks kohvi- ja vaniljemaitselisena.

Transport: Mööda saart ringi reisimiseks on kaks moodust: palgata päevaks takso koos juhiga maksab ca. 400 krooni ringis, mis jääb alla isegi autorendi hindadele – või siis liinibussid. Bussiühendus saarel on väga hea: umbes 15-minutiliste intervallidega vuravad sõidukid praktiliselt igasse saare punkti. Enamik busse on arvatavasti ehitatud vahetult pärast Teist maailmasõda ning näevad välja nagu oleksid nad valmis kohe-kohe algosadeks lagunema. Mauritiusel on vasakpoolne liiklus. Ettevaatust: teedel liiklevad jalakäijad, jalgratturid ja mopeedid võivad pimedal ajal olla väga raskesti märgatavad.

Turvalisus: Mauritius on turistidele üsna turvaline saar. Öösiti ei tasuks siiski üksi pimedatel tänavatel jalutada. Port Luisi keskturul tuleb ettevaatlik olla taskuvaraste suhtes. Väärisasjad, dokumendid ja raha tuleks hoida hotelli seifis. Ärge jätke oma isiklikke asju ja kotte valveta baarides, restoranides ja rannas. Tänaval liikudes hoidke kott suletuna. Ka rendiautosse ei ole soovitatav asju jätta.

Ööelu: Ööelu on olenevalt piirkonnast mitmekesine ja sobilik igale maitsele. Populaarseimaks ööelu keskuseks võib nimetada Grand Baie piirkonda Põhja-Mauritiusel, kus on arvukalt baare, restorane ja ööklubisid. Muud saare piirkonnad on pimeduse saabudes vaiksemad. Rivière Noire on Kreooli kalameeste rajooni, kus laupäeva õhtuti tantsitakse sega rahvatantsu. Sega tantsutrupid esinevad ka mitmetes hotellides.

Vaktsineerimine: Mauritiusele reisides ei ole ükski vaktsineerimine kohustuslik.

Soovituslik vaktsineerimine:

* A ja B hepatiit

* difteeria

* teetanus

* tüüfus

Soovitav on läbi teha ka malaaria profülaktika. Reisijatele, kes viibivad enam kui pool aastat välisriigis või külastavad korduvalt riskipiirkonda, soovitatakse vaktsineerida ka tuberkuloosi vastu

Joogivesi: Kohapeal ei soovitata juua kraanivett ning tarbida pesemata puu- ja köögivilju.

Kasulikud telefonid:

Infoliin - 150

Politsei - 999, 208-7020

Kiirabi - 114

Päästeteenistus -116

Tuletõrje - 995 või 115

Veerõõmud ja rannad Mauritiusel

Troopiline unistus valge liivaga randadest, kus helesinises kristallselges merevees sulpsavad ringi värvilised kalad, on just see, mis Mauritiusel täitub! Kaunid helesinised laguunid on ääristatud valge liiva ja palmireaga pakkudes häid võimalusi suplemiseks, päikese käes peesitamiseks, veespordiks, romantilisteks jalutuskäikudeks või piknikeks taustaks loojuva päikese kuma.

Saare põhjaosas asuvad rannad on rohkem tuntud rohkete veespordivõimaluste poolest. Need on ka rannad, kus õhtuti ka muud meelelahutust trendikate baaride ja klubide näol leidub. Põhja-Mauritius oli esimene piirkond saarel, mida turistid väisama hakkasid.

Saare läänekaldal asuvad rannad on avatud tuultele ning on seetõttu populaarsed surfarite hulgas. Nö Mauritiuse surfiparadiis on aga Tamarin, kuhu seal paikneva surfikooli tõttu on põhjust tulla ka algajatel. Ranna madalates vetes on aga mõnus supelda ka neile, kes surfi ei harrasta.

Mauritiuse idakaldale jäävad rannad on metsikumad ning piirkonnad vähem rahvastatud. Just siia on omale koha leidnud mitmedki heatasemelised kuurorthotellid.

Saare lõunaosa on erinev kõrgete kaljude ja jõuga vastu kive peksvate lainete poolest. Just lõunaosas ei takista merelaineid muidu pea tervet saart ümbritsev korallriff ning see laseb lainetel vabalt ilusat ent dramaatilist vaatemängu korraldada.

Mõned avastamisväärsetest Mauritiuse randadest:

* Baie du Tombeau – saare loodeosas, Port Luisist 15 min autosõidu kaugusel asuv rand. Rannas kasvavad kookospalmid.

* Belle Mare ja Palmar – saare idaosas asuvad kaunid lumivalge liivaga rannad.

* Blue Bay – pikk rand valge liivaga ja kristallselge mereveega saare kaguosas. Sobiv koht purjetamiseks, surfamiseks ja snorkeldamiseks.

* Cap Malheureux – väike kalurikülake saare põhjaosas, mille rannalt avaneb imeline vaade lähedalasuvatele saartele Ile Plate, Ile Ronde ja Coin de Mire. Külale andsid nime inglased, kes 2. septembril, 1810. aastal prantslased Mauritiuselt minema ajasid.

* Flic-en Flac – pikk liivarand saare lääneosas. Rannas on restoranid ja baarid vaatega ilusale laguunile.

* Grand Baie – suurim turismikeskus Mauritiusel, kus on mitmeid veespordi harrastamise võimalusi, poed, restoranid, baarid ja diskoteegid. Asub saare põhjatipus.

* Péreybère – väike rand sügava ja selge mereveega Grand Baie ja Cap Malheureux` vahel. Soositud rand just kohalike seas.

* Pointe aux Piments – põhja poole jääv vaikne ja rahulik rand.

* Rivière Noire – süvamere kalastamise keskus, kus võib rohkesti leida nii sini- kui musta marlini kala, bonita ja tuunikala, samuti mitmeid liike haisid ja tähelepanuväärseid purikalasid. Paikneb saare loodeosas.

* Trou-aux-Biches – saare põhjaosas, üks ilusamaid randu Mauritiusel, sobib eelkõige lastele, kuna seal on madal vesi. Ideaalne koht snorkeldamiseks.

Veesport on üks võimalustest kuumal päeval aja veetmiseks. Mauritiusel on võimalik käia sukeldumas, snorgeldamas, banaani- või ümmarguse tuubiga mootorpaadi järel lohisemas ning lisaks sõita veesuuskadel, surfata, kajakisõitu harjutada, paraplaaniga lennata, klaasist põhjaga paadist koralle imetleda ja suurema paadiga haid või marliini püüda (big game fishing). Saab ka delfiinidega ujuda, vaalu ning lendkalu vaadelda või käia katamaraaniga merel päikeseloojangut nautimas. Uudis vee-aluste tegevuste seas on allveeskuuter ehk scooba doo. See põnev leitutis on midagi rolleri ning jeti vahepealset, millega vee all liikuda ja koralle imetleda saab.

Paljud veespordialad kuuluvad hotellispaketi sisse ning lisatasu nende eest ei küsita. Osad alad nagu sukeldumine, parasailing ja big game fishing on aga alati lisatasu eest, samuti tuleb veespordialade eest tasuda väljaspool oma hotelli randa. Veespordialadega tegelemisel tuleks arvestada kindlasti ka tugeva tõusu ja mõõnaga, samuti hoovustega.

Sukeldumine on üks põhjustest, miks Mauritiusele sõita. Siinne selge vesi, rikkalik vee-alune elustik, korallaiad, laevavrakid ja koopad pakuvad piisavalt avastamisrõõmu nii laguunides kui väljaspool korallriffi ookenis. Saarel on küllaldaselt sukeldumiskeskusi kes sukeldumisi, kursusi korraldavad ning kõike vajalikku laenutavad-müüvad.

Looduslik ilu

Mauritiusel ei ole imetlusväärne vaid rand ja merevesi - taevalikult kaunis on saart kattev lopsakas taimestik, suured lõhnavad lilleõied ja lugematul hulgal kirkavärviliste sulgedega linde.

Usumatu küll, aga Mauritiuselt leiab üle 900 erineva taimeliigi, millest kolmandik on omased vaid sellele saarele. Juba ainuüksi orhideesid kasvab saarel 60 erinevat liiki.

Randu kaunistavad pikad ja nõtked kasuariinipuud, mis kaugelt näivad palmipuudena. Väga iseloomulik Mauritiusele on tambalacoque e. dodo puu, mida on ilma juhatuseta küll raske leida. Palju kasvatatakse saarel meile tuntud eksootilisi puuvilju - mangosid, ananasse, papaiat ja banaane.

Maastik Mauritiusel on vulkaaniline ja mägine ning tasaseid pinnavorme on saarel pea võimatu leida. Liivased rannaalad jätkuvad sisemaa pool suhkruroopõldudega - neid on näha nii kaugele, kui silm ulatab. Suhkruroog katab tervelt 70% saarest. Mägede külgi aga katavad ananassipõllud ning teeistandused.

Mauritiusel ei ole inimesele ohtlikke loomi. Küll on siin aga esindatud mitmeid harvaesinevad liigid nagu must papagoi, roosa tuvi ja mauritiuse hiidkilpkonn.

Suureks atraktsiooniks Mauritiusel on matkamine ja safaritel sõitmine läbi kauni looduse nii mägedes kui madalmaal.

Reservaat Forrestiere Macchabee ja Black River Gorge Rahvuspark pakuvad selleks uskumatult kauneid ja põnevaid matkaradu üle terve saare. Rajad on tähistatud ning sobivad ka keskmise füüsilise ettevalmistusega inimesele. Tõsisemale matkajale on pakkuda mõned lühemad, kuid samas raskemad matkarajad, mis asuvad Moka Town piirkonna lähistel.

* Black River Gorges rahvuspark katab 3,5% saare pinnast ja on koduks 300 eri liiki õitsevatele taimedele ning 9 Mauritiusele omasele linnuliigile. Hoolega vaadates võib märgata haruldast tambalacoque (dodo puud), musta eebenipuud ja metsikuid guajaavasid.

* Domaine du Chasseuri looduskaitseala paikneb Bambous’i mäestikus, kust avaneb suurepärane vaade merele. Külastajad võivad seal näha haruldast Mauritiuse pistrikku.

Kes aga rahvusparki matkama minna ei soovi, saab saare floora ja faunaga tutvuda ka pealinna lähistel.

*Pamplemousses’ kuninglik botaanikaaed asub 15 minuti kaugusel Port Louisist ja siin võite tutvuda kohaliku taimestiku, väiksemate jahiloomade ning hiigelkilpkonnadega, mis pärinevad Seišellidelt.

Omanäoline loodusnähtus Mauritiusel on Chamareli värviline maa ja kosk .

Chamareli värviline maa ehk Terres de Coloeurs de Chamarel on Mauritiuse saarel asuv hämmastav geoloogiline nähtus. Tegemist on lainja maastikuga, kus maa sees paiknevad kontrastsed värvikihid. Kohalikud kutsuvad seda ``Seitsme Värvi Maaks`` ning kõige rabavamad on need toonid just päikesetõusu ajal. Arvatakse, et see looduslik fenomen on põhjustatud ebaühtlaselt jahtunud laava murendumisest ilmastiku poolt, mille tagajärjel tekkiski kuumaastik. Kohapeal müüakse ka klaastorukestesse pandud „Värvilist maad“. Veidral kombel eralduvad segiraputatud Värvilise maa osakesed mõne päeva jooksul üksteisest ning taastub algne kihistumus.

Selleks, et näha, kuidas lähedalasuv Cascade Chamarel (Chamareli Kosk) kõrgelt kaljupangalt Riviere du Capi langeb, on rajatud mitu vaateplatvormi. See on Mauritiuse kõrgeim kosk. Chamareli värviline maa ja kosk asuvad Chamareli külast 4 kilomeetri kaugusel lõunas, saare edelaosas.

Kuna Mauritius on vulkaanilise päritoluga saar, ei saa külastamata jätta uinunud vulkaanikraatrit  - Trou Aux Cerfs Trou.

Aux Cerfs asub Curepipe`i linna lähedal ja kust avanevad hingematvalt kaunid panoraamvaated Mauritiuse saarele. Vulkaani nõlvu pidi jookseb teerada kraatrini, mis asub 650 meetri kõrgusel merepinnast. 335-meetrise läbimõõduga vulkaanikraatri serva lähedal paikneb meteoroloogiajaam, kus jälgitakse piirkonnas valitsevate tsüklonite liikumisi. Mööda tiheda metsaga kaetud kraatrinõlvu on võimalik ronida alla, sügaval kraatri põhjas asuva järve juurde. Trou Aux Cerfs asub Curepipe`ist läänes. See linn on tuntud laevamudelite ja teeistanduste poolest. Teiste atraktsioonide hulka kuuluvad ka botaanikaaed ja lähedalasuv Tamarindi juga.

Grand Bassin on looduslik järv, mis paikneb kustunud vulkaani kraatris. Kohalikud Hindi usku mauriitlased käivad järve juures palverännakutel, kuna usuvad, et järve püha vesi pärineb Indiast, Gangese jõest. Alates 1897. aastast toimuvad palverännakud veebruari kuus Maha Shivaratree pidustuste ajal. Järve kaldal on püha tempel, mis on külastajatele avatud. Templisse sisenedes tuleb jalanõud ära võtta, õlad ja põlved peavad olema kaetud.

Ja lõpuks olles läbi rännanud kõik Mauritiuse kuulsamad rahvuspargid ja vulkaanikraatrid, võiks endale lubada ühe päeva paradiisisaarel Ile Aux Cerfs. See asub Pointe Maurice-st 20 km kaugusel. Saarel on imeilusad liivarannad kristallselge sinine vesi ja kaunis loodus.

Golf

Mauritiusel on palju heatasemelisi, nii 18- kui 9-auguga golfiväljakuid, mis paiknevad erinevates saare piirkondades. Saarel asub muide ka maailmas vanuselt neljas golfiklubi - Gymkhana Golf Club, mis tegutseb aastast 1844.

Ratsutamine

Mauritiuse lopsakas loodus ja maaliline rannajoon pakuvad häid võimalusi ratsutamiseks. Ülipopulaarsed on ka ratsavõistlused, mis toimuvad laupäeviti ja pühapäeviti maist novembrini, kogudes publikuks iga kord ca 30 000 inimest.

Maitseelamused

Mauritiusel saab maitsta maailmakuulsat kreooli kööki. Saarel kasvavad looduslikult suurepärased ürdid ning nende kasutamiseks on saadud näpunäiteid nii idast kui ka läänest. Kõikides hotellides pakutakse lisaks kohalikele roogadele ja mereandidele ka rahvusvahelisi ning aasiapäraseid toite. Saare suurim ekspodiartikkel on suhkur ning siin toodetakse ka suurepärast rummi.

Dodo

Dodo on Mauritiuse sümbol, mida võib kohata saarel kõikjal - suveniiridena, võtmehoidjatena, särkidel ja mütsidel ilutsemas, pehmete mänguasjade ja veel paljudes muudes võimalikes variantides. Dodoks kutsutakse suurt, umbes meetri kõrgust ning 20 kg raskust lennuvõimetut lindu, kes elas ainult Mauritiusel ja seda rohkem kui 300 aastat tagasi. Dodo kaotas väidetavalt lennuvõime saarel leitava rohke toidu ning kiskjate puudumise tõttu. Pealinnas Port Louisis asuvas Rahvusmuuseumis hämmastab külastajaid tänapäeval aga hiigellinnu luudest rekonstruktsioon. Kõik luud pärinevad väidetavalt samalt linnult ning avastati Pouce mäe jalamil aastal 1900.

Sega muusika ja tants

Iga laps Mauritiusel on üles kasvanud sega muusika ja tantsuga. See veidi reggae´t meenutav kaasahaaravate trummirütmidega särtsakas muusika- ja tantsustiil on omane vaid Mauritiusele ning toodud saarele Aafrikast pärit orjade poolt. Õhtul peale rasket päevatööd ümber lõkketule ennastunustavalt tantsimine oli ainus viis, kuidas oma kurba olevikku rõõmu tuua.

Tänapäeval on sega Mauritiuse rahvamuusika ning seda on kuulda kõikjal - randades, kauplustes, hotellides ja möödasõitvates autodes. Meenutamaks Mauritiuse tujutõstvaid rütme ka koju sõites, soovitame reisilt kaasa osta rahvusmuusikaga plaadi.

Ajaloost

Mauritiuse ajalugu on võrreldes teiste Aafrika maade ja saartega võrreldes erandlikult rahulik. Saar avastati 9 sajandil araablaste oolt ning on sealtmaalt olnud peatuspaigaks nii araabia kui portugali meresõitjatele. Esimesed euroopa elanikud Mauritiusel olid hollandlased, kes saabusid siia aastal 1598 ja nimetasid saare Mauritiuseks prints William of Orangen'i poja prints Maurice Van Nassau järgi. Sel ajal alustati ka suhkruroo kasvatusega ning tööorjadeks kasutati aafriklasi. Uusasukad langetasid tohutud eebenipuu metsad ning hävitasid kuulsad dodo linnud. Hollandlased lahkusid saarelt 1710.

Aastatel 1715 - 1810 asustasid saare prantslased ning nimetasid selle ümber Isle de France. Kui 1810 aastal vallutasid saare inglased, taastasid nad ka saare algupärase nime. 1986 aga taastas Mauritius oma iseseisvuse, esimeseks peaministriks sai Sir Seewoosagur Ramgoolam. Alates 12.03. 1992 on Mauritius iseseisev parlamentaarne vabariik. Kohalikud inimesed on väga sõbralikud, rahulikud ning suhtlemine nendega on lihtne.