Hispaania on Eesti kodanikele kuni 3 kuud viisavaba.

Reisida saab nii kehtiva passi kui ka ID-kaardi alusel.

 

Ka Vene kodanikele (punane pass) ja halli välismaalase passi omanikele on alates 21.12.2007 Schengeni riigid (k.a. Hispaania) viisavabad juhul, kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba.

 
NB! Punase passi ja hallipassiga reisijatel vaja kaasa võtta lisaks passile ka ID-kaart

 

EESTI SUURSAATKOND MADRIDIS:

Suursaadik Hr. TOOMAS KAHUR

Calle Claudio Coello 91

1D Madrid 28006 Hispaania

tel. (34 91) 426 16 71

faks (34 91) 426 16 72

e-mail: Embassy.Madrid@mfa.ee

www.estemb.es

 

HISPAANIA SUURSAATKOND TALLINNAS

Suursaadik T.E. hr. Eduardo Ibáñez López-Dóriga

Liivalaia 13-15, 6. korrus

10118 Tallinn

tel. (372) 667 66 51

faks: (372) 631 37 67

e-mail: emb.tallin@mae.es

Konsulaarosakond: (372) 667 66 58

e-mail: emb.tallin.vis@mae.es

www.mae.es/embajadas/tallin

 

 

Aeg: Aeg Hispaanias on 1 tund Eesti ajast taga.

 

Raha: Hispaania kuulub nende 12 Euroopa Liidu maa hulka, kus 1. jaanuarist 2001 kehtib ühine euroraha – EURO.
2002. aasta märtsist on EURO ainus Hispaania territooriumil kehtiv rahaline maksevahend. Käibel on 1, 2, 5, 10, 20 ja 50-eurosendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. Ühes euros on 100 senti. Paberrahad on 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-euroses vääringus. Need on ühesugused kõigis eurotsooni maades. Sularaha saab vahetada pankades, valuutavahetuspunktides, turismipunktides ja hotellides.

 

Jootraha: Jootraha antakse teenindajatele baaris ja restoranis, toateenijatele hotellis, taksojuhtidele ja giididele ning see moodustab 5-10% teenuse hinnast. Jootraha ei ole kohustuslik, kuid kui klient jääb teenindusega rahule, käib jootraha andmine hea tooni juurde.

 

Transport: Riiki katab laiaulatuslik auto- ja raudteede võrk, kõigi suuremate linnade vahel on regulaarne lennuühendus. Aafrika, Baleaaride ja Kanaari saarte vahel peavad ühendust reisilaevad.

 

Buss: Costa del Solis sõidavad linnadevahelised bussid portillod. Malaga ja Benalmadena Costa vahet liiguvad bussid ajavahemikus 05.30-02.30 paarikümneminutilise intervalliga. Malagast Marbellasse ja Esteponasse sõidavad bussid iga 30 min järel, nädalavahetustel ja pühade aegu võib intervall olla kuni kaks tundi. Lisaks sellele on igas linnas ka kohalikud bussid. Malaga bussijaam asub kesklinnas, raudteejaama kõrval. Bussipileti saab osta bussijuhilt. Bussipilet Torremolinosest Malagasse maksab u 1.45 eur, Fuengirolast ja Benalmadenast Malagasse u. 2.10 eur ja Torremolinosest Marbellasse u. 3.50 eur.

 

Rong: Rong sõidab iga poole tunni tagant Fuengirola ja Malaga vahet alates 06.45-22.30 tunnise intervalliga. Rongidele on kirjutatud Renfe. Rongipilet Malagast Fuengirolasse, Torremolinosesse ja Benalmadenaase maksab u. 1.60-3.50 eur.

 

Takso: Takso on vaba kui selle esiklaasil on rohelise kirjaga tahvlike „Libre” (vaba), aga öösel põleb seal väike roheline lambike. Sõidu eest maksmine toimub vastavalt taksomeetri näidule. Öösel (22.00 – 06.00), puhkepäevadel ja pühade ajal on sõidutariif kallim. Linnast välja sõites tuleb tasuda ka tagasisõidu eest.

 

Autorent:  Alati on soodsam võtta auto pikemaks ajaks. A-D-grupi autode rendi puhul on minimaalne nõutav vanus 21, E-L-grupi puhul on nõutav vanus vähemalt 23 aastat. Juhistaaži peab olema vähemalt 1 aasta. Autot saab laenutada isikut tõendava dokumendi, rahvusvaheliste autojuhilubade ja krediitkaardi esitamisel (mõnel pool saab ka sularahatagatisega).
Autorenti on võimalik ette tellida Eestis.

 

Turistikaart: Võib osta spetsiaalse turistikaardi (Tarjeta Turistica), mis võimaldab muretult, midagi juurde maksmata, kõigis rongides sõita.

Turvalisus: Hotellis on soovitav jätta väärtesemed, dokumendid ja raha seifi. Seifid on hotellides lisatasu eest. Samuti ärge jätke oma isiklikke asju ja kotte valveta baarides, restoranides, rannas. Tänaval liikudes hoidke kott suletuna.

 

Golf: Costa del Soli kutsutakse ka Costa del Golf’iks, sest kliima poolest sobib piirkond aastaringseks golfiharrastamiseks. Golfiväljakuid on piirkonnas rajatud juba aastakümneid. 50 heatasemelise väljaku hulgast leiab iga golfiharrastaja endale sobiva. Golf on Costa del Solis väga populaarne ala ning seetõttu soovitame väljakuajad ette broneerida.

 

Rannad: Torremolinoses ja Benalmadenas on 9 km pikkune lai, tumedama liivaga rand. Sarnased rannad on ka Fuengirolas ja Marbellas. Lamamistoolid ja päevavarjud on rannas tasulised, u. 4-5 € päev. Pakutakse erinevaid rannateenuseid, laenutatakse vesijalgrattaid jm. veespordivahendeid. Rannapromenaadil töötab päevasel ajal arvukalt kohvikuid ja restorane.

 

Kasulikud telefonid:

Rahvuspolitsei - 091

Kohalik politsei - 092

Kiirabi - 061

Tuletõrje - 080

 

 

 

TENERIFE

 

Masca küla

Tenerife loodeosas, looduskaunis paigas, 650 m kõrgusel mägedes asuv küla, kuhu viib 6 km pikkune serpentiintee. Mascat peetakse saare üheks kaunimaks paigaks. Masca lilledega ümbritsetud valged majakesed olid pikka aega muust maailmast täiesti isoleeritud, säilitades nii oma traditsioonilise arhitektuuri ja veetleva ``mahajäetud paiga`` atmosfääri. Santiago de Teidest saabudes avaneb Mascale uhke vaade- piki järsku kaljuseina keereldes laskuv tee ning kahe eriti sügava mäelõhe vahelisele alale ehitatud küla otse selle vastas.

 

Vilaflori küla

Lõuna- Tenerife kõrgemais paigus Vilaflori ligidal võib nautida uhkeid panoraame. Vilaflor on väike 1500 meetri kõrgusel paiknev küla, mille läheduses võib leida saare ühe omapärasema vaatamisväärsuse, nn kuumaatsiku (Paisaje Lunar), erosiooni poolt vormitud kivide rühma. Vilaflori ümbrus on matkajate, mägironijate ja mägijalgratturite lemmipaik saarel.

 

Icod de los Vinos

Icod de los Vinos saare loodeosas on Tenerife vanimaid linnu ning kuulus seal kasvava üle 2000-aastase Draakonipuu poolest. Puu nimi viitab selle ``koletislikule`` kujule, tänu millele hakatigi seda seostama draakoniga. Sellel hirmuäratava välimusega puul on legendaarne ajalugu, mis ulatub konkistadooride-eelsesse aega. Draakonipuud tunti Euroopas antiikajast saadik - selle ``veri`` leidis kasutust pitsativaha, värvide ja salvide valmistamisel. Draakonipuu mahlal oli omal ajal kulla hind, kuna seda peeti suurepäraseks verejooksude, haavade ja düsenteeria raviks. Draakonipuu kasvab väga aeglaselt ning selle eluiga võib olla mitu tuhat aastat. Puu levikuala saarel on väike- looduskaitse all olevad draakonipuud kasvavad enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades. Kuna draakonipuu on kasvutingimuste suhtes üsna kapriisne, elavad vaid üksikud puud soliidse eani. Soodsates tingimustes seevastu võivad draakonipuud elada mitu tuhat aastat ning omandada hiiglaslikud mõõtmed ja vormid.

 

Santa Cruz

Tenerife pealinn Santa Cruz on oma 200 000 elanikuga Kanaaride suuruselt teine linn. Linna praegune tähtsus põhineb sadama arengul ja kaubandusel, mis vähehaaval kandus La Lagunast üle Santa Cruzi, millest 19. sajandi alguses saigi saare pealinn. Suurim edasiminek linnas sai teoks tänu 1852. aastal sõlmitud vabakaubasadamate lepingule, mil sinnakanti kolis hulgaliselt kodanlasi ja linn kasvas jõudsalt. Tänane Santa Cruz de Tenerife on kaasaegse arhitektuuriga ja suurte haljasaladega linn, mille puudega ääristatud rahulikel tänavatel ja väljakutel on mõnus omapead uidata. Päikseline ilm püsib siin praktiliselt aastaringselt. Üks linna huviväärsusi on mõne aasta vanune Cesar Manrique`i kavandatud Parque Maritimo veepark, mis on ehitatud linna vana kaubasadama kohale. Tenerife külastatuim koht on mere ääres paiknev Plaza de Espaňa väljak, mille ääres asub Cabildo de Tenerife (saare administratiivkeskus). Selle kõrval paikneb teine väljak, Plaza de la Candelaria, kust saab alguse linna tähtsaim kaubatänav Castillo ning selle taga asub 16. sajandist pärinev La Concepcioni kirik. Kõrgemal paikneb maaliline Plaza del Principe väljak, mille ääres kõrgub San Francisco kirik (18.saj) ja klooster, kus tegutseb ka kohalik kunstimuuseum. Väljakult saab alguse Pilari tänav, mille ääres seisab samanimeline, 18.sajandist pärinev kirik. Mööda seda tänavat jõuab Santa Cruzi ilmselt kauneimasse kohta, Garcia Sanabria parki, kus kasvab rohkesti eksootilisi taimi ja mitmest erinevast maailma nurgast pärinevaid puid.

 

Puerto de la Cruz

Puerto de la Cruz oma majutuskohtadega u. 30 000 turisti tarbeks on saare suuruselt teine turismilinn. Erinevalt lõuna-osa uutest turismikeskustest on selle linna näol tegemist soliidse ajalooga puhkekohaga. 19. sajandi lõpul ehitati sinna kuurort, kus praegu tegutseb hotell-kasiino Taoro. Puerto de la Cruz erineb enamikust teistest saare turismiasulatest ka oma majutuskohtade poolest - siin on hotellimajutuse osakaal kortermajutusega võrreldes suurem. Selle linna iseloomulikuks elemendiks on rohelised aiad, sõbralik õhkkond ning vilgas tänavaelu. Õhtul muutuvad Plaza del Charcot ümbritsevad tänavad ja Paseo maritimo otsekui üheks suureks lõbustuskohaks, kus võib soovi korral ka õhtustada ühes paljudest välirestoranidest. Linnas on hulgaliselt arhitektuuri- ja kultuurimälestisi, näiteks Nuestra Seňora de La Peňa kirik, San Telmo erakla, San Felipe loss, Casa de La Aduana (tollihoone) ja vana sadamakai, kus tänapäevalgi võib kohata väikesi kaluripaate. Üks El Puerto huvitavamaid vaatamisväärsusi on Lago Martianez, mis koosneb Kanaaridelt pärit kunstniku Cesar Manrique kavandatud mereveebasseinidest, milles avaneb suurepärane võimalus ujumiseks ja päevitamiseks. Lisades neile veel vulkaanilise ranniku oma eksootilise taimestiku ja harmoonilise arhitektuuriga, jääb üle vaid tõdeda, et tegemist on tõepoolest Cesar Manrique`i kauneima kunstiteosega.

 

La Laguna

San Cristobal de La Laguna on Kanaaride ajalooliste linnade seas vaieldamatult tähtsaim. Linn on asutatud 1497. aastal järve äärde, mis lõplikult kuivas 19. sajandil. Aastasadu oli see Tenerife tähtsaim linn, saare administratiivne, poliitiline ja seltskonnaelu keskus. La Laguna oli ühtlasi ka saarestiku kultuurikeskus, kuna sinna rajati saarestiku esimesed haridusasutused, mis hiljem panid aluse San Fernando ülikooli sünnile. Pikka aega oli see Kanaaride ainus ülikool. Linn hakkas oma juhtivat rolli minetama 1706. aastal, mil Garachio sadama hävimine vulkaanipurske tagajärjel pani aluse Santa Cruz de Tenerife linna kiirele arengule. Santa Cruzist sai saare pealinn 19. sajandi alguses. La Laguna säilitas piiskopkonna keskusena siiski oma juhtpositsiooni religioosses elus ning tänu ülikoolile ka kultuurikeskuse staatuse. Linna kindla käega planeeritud tänavapildis võib näha arvukalt kauneid ja monumentaalseid ehitisi. Adelantado, Catedrali ja Cristo väljakute vahelisel alal paiknevate San Augustini, La Carrera, Herradorese ja Nava Grimoni ajalooliste tänavate ääres seisab mitmeid 16. ja 17. sajandist pärinevaid uhkete fassaadidega härrastemajasid. Kuna linn on ühtlasi ka saare usuelu keskus, leidub seal rohkesti kõrge kunstilise väärtusega sakraalehitisi, näiteks katedraal, La Concepcioni ja Cristo de La Laguna kirikud, San Migueli erakla ja Santa Catalina klooster.

 

Loorberimets

Anaga mägismaad ja teisi Põhja-Tenerife alasid kattev loorberimets on teadlaste poolt tunnistatud autentseks elavaks fossiiliks. See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu laiuskraadile ja ookeanituultele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis. Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500-1400 meetri kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki. Anagas võib läbida mitmeid tähistatud radu, mis kulgevad ülalt metsast allapoole. Näiteks Casa Forestalist (La Laguna - Taganana tee 4. kilomeetril) laskub rada Taganana külla. Sellele rajale juhatab suunaviit ``Vueltas de Taganana`` (Taganana marsruudid) ning rada on tähistatud kollaste teemärkidega. Raja läbimine kestab umbes poolteist tundi.

 

 

GRAN CANARIA

 

San Bartolomé de Tirajana küla saare keskosas on "peidus" hiiglasuures vulkaanikraatris ning sinna pääseb ainult mööda kitsast mägiteed. Siin lähedal asuvad saare kõrgeimad mäetipud.

 

Bandama kraater (Caldera de Bandama), mis on üks muljetavaldavamaid looduselamusi saarel, asub saare kirdeosas La Atalaya küla lähedal 574 m kõrgusel merepinnast. Kraatri läbimõõt ülevalt on u 1200 m ning sügavus 220 m.

 

Arucas saare põhjaosas on kenade parkidega hästi hoolitsetud vana linn. Siin asuvad ka saare suurimad banaaniistandused. Vaatamisväärsuseks on gooti stiilis San Juani kirik ning küla läheduses asuv La Montana de Arucase nimeline vulkaanikoonus.

 

Telde saare idarannikul on suuruselt teine linn Gran Canarial. Seal on säilinud vanimad ja parimad näited Kanaaride arhitektuurist: San Juani ja San Francisco linnajaod, mille pärlid on 15.saj pärit San Juan Batista kirik ja San Francisco 16.sajandist peaaegu originaalkujul säilinud linnaplaan.

 

Teror küla asub saare põhjaosas lavamaal, 575 meetrit merepinnast ülalpool ja on ümbritsetud mäeahelikest. Seal on palju ilusaid koloniaalstiilis maju. Külas asub Gran Canaria kauneim ja tähtsaim kirik, Nuestra Senora del Pino, mis on ehitatud saare samanimelise kaitsepühaku auks.

 

Puerto Rico Lõunarannikul asuv moodne turismikeskus paljude sportimisvõimalustega (keegel, ratsutamine, tennis jne). Siin asub ka suur jahisadam.

 

Puerto Mogan Maaliline org lõunarannikul, kus kasvavad troopilised puuviljad. Mere äärde on kaasajal rajatud moodne ja piltpostkaardilikult kaunis jahisadam.

 

Ingenio saare kaguosas on vanimaid külasid Gran Canarial. Tänapäeval on see piirkond tuntud kauni käsitöö, eriti tikandite poolest. Siin paikneb Kanaaride käsitöömuuseum.

 

 

COSTA DAURADA

 

Tarragona

Tarragona (115 000 el.) on samanimelise provintsi pealinn, millel on pikk ajalugu. Juba 218. aastal eKr olid roomlased arendanud oma Tarraconensise tähtsaks meretaguseks pealinnaks, kus omal ajal elasid Agustus, Scipio ja Hadrianus ja kus majas, milles Agustus oli elanud, sündis ka Pontius Pilatus. Pärast ristiusu vastuvõtmist kannatas Tarragona IV sajandil vandaalide rünnakute läbi, mauride hävitustegevuse tõttu VIII sajandil, ja linn alistus lõpuks Toledo ambitsiooidele XI sajandil. Linnamüüri mööda liikudes avanevad ilusad vaated merele ja ümbritsevale maastikule ning linn ise pakub palju huvitavat antiik- ja keskaja mälestistest, olgugi et nüüdne Tarragona on moodne, laiade puiesteede ja luksuslike äridega kaasaegne linn. Linna kaldajoon on üks meeldejäävamaid tervel rannikul ja ta tõuseb säravas lilleilus astmete kaupa kaljunõlvale. Promenaad ümbritseb vanalinna ja Augustuse paleed ja samuti natuke eemal katedraali ja antiikset Tarragonat. Ovaalse kujuga 32,5 * 115m suurune rooma tsirkus ehitati hobuvõidusõidu jaoks. Sellest on säilinud ainult mõned terrassid neid toetavate võlvidega, samuti välisfassaad ja mõned sissekäigud. Nekropolis ja selle juurde kuuluvas muuseumis leidub hauakambreid ja sarkofaage, erinevaid matusepaiku I, II ja VI sajandist.

 

Reus

See Costa Daurada üks suuremaid linnu on märkimisväärne oma modernistliku arhitektuuripärandi poolest. Reus on kuulsa Kataloonia arhitekti Antonio Gaudi sünnilinn. Parimad modernistlikud hooned on arhitekt Lluís Domènech i Montaneri kavandatud elumaja Casa Navàs (Plaça del Mercadal, 5) ja Institut Pere Mata (psühhiaatriainstituut). Vanemast ajalooperioodist on silmapaistvamad ehitised St.Pere kirik (Prioral de Sant Pere), mis rajati 16.sajandil, ning renessanss-stiilis Raekoda.

 

Barcelona

Barcelona on Katalooonia pealinn ja Hispaanias elanike arvult teine linn pärast Madriidi. Seal elab u 1,7 milj. elanikku. Linna iseloomustab elegantne suurlinlik atmosfäär ning silmapaistvad arhitektuuri- ja kunstiväärtused. Linna panoraamis domineerivad Montjuici ja Tibidabo mäerüngad. Vanas gooti linnasüdames on säilinud La Rambla, linnarahva kohtumis- ja jalutuskoht. Uut linna läbivad mitmed laiad tänavad, millest kõige ulatuslikum, La Diagonal on tervelt 10 km pikk. Barcelona südamikuks on kahtlemata vana gooti linnaosa El Barrio Gotico, mis kannab seda nime tänu rohketele XIII kuni XV sajandi ehitistele. Barrio Gotico asub La Rambla ja Via Laietana vahel. Merepoolsel serval piirab seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul. Puiestee, mis viib linna keskelt sadamasse, on kunagine jõesäng, mille kaudu mägede vesi jõudis merre.

Umbes La Rambla keskpaigast viib kitsas põiktänav puiesteesaginast vanalinna vaikusesse, kus asub romantiline, fontääni ja palmidega Plaza del Rey ja selle vastas Palacio Güell, arhitekt Gaudi metseeni ja toetaja tellimisel ehitatud esimene avangardne ehitis 1888. aastast. Vanalinna keskel asub Rooma-aegse müüri kõrval Barcelona katedraal, mis imponeerib oma kõrgete, sihvakate sambagruppidega, mis kõrgel üleval toetavad võlvkaari. Kivi on aastate jooksul saanud kuldse tooni, mistõttu jääb mulje nagu kirik oleks tehtud vanast kullast.

Katedraali ümber seisab hulk ilusaid vanu hooneid. Üks neist on Palacio Bisopal XVIII sajandist, mille peasissekäigu ees Santa Lucia tänaval asub väike Casa del Arcediano, ülemdiakoni aed. seal asub ka El Palacio Real Mayor ehk Palacio de los Condes de Barcelona, ehitatud XIV sajandil. Nende seinte vahel toimus Kolumbuse vastuvõtt peale tema esimest Ameerika-reisi.

Tähelepanu äratavad arhitekt Gaudi omapärased tööd, eelkõige La Sagrada Familia (Püha perekonna) kirik. Kirik, mille ehitus algas 1884. aastal, ei ole veel valmis.

See pidi olema ``jutlus kivides`` ning tõestus tema katoliku usule, kuid ennekõike oli see tema suurim looming. Arhitekt Antonio Gaudi andis oma elust rohkem kui nelikümmend aastat, et luua 20. sajandi jaoks oma unistuste katedraal. Kui ta 1926. aastal 74- aastaselt suri, jättis ta endast järele hiiglasliku ehitusplatsi. Valmis oli ainult katedraali põhjakülg ning plaanitud kaheksateistkümnest sambast oli paigaldatud ainult üks. Kõigest hoolimata on ehitise korpus Barcelona sümbol ning üks maailma tuntuim sakraalehitis. See on ka kunstniku individualismi sümbol, mis hoolib vähe majanduslikest kaalutlustest. Seda, kuidas ehitis lõpuks välja näeb, kirjeldas ta ainult lüürilises vormis. ``Minu eeskuju on puu. Tal on oksad, mis kannavad lehti. Iga osa kasvab harmoonias. Kõik on tasakaalus.``

 

Sitges

Väike kuurortlinn umbes poolel teel Barcelonast Salousse. Kalasadamat kaistva Sa Punta muuli kohal domineerib kaldaserval kerkiv kirik. Seda ümbritsevad vanalinna tänavad oma valgeks lubjatud majadega, mille rõdusid kaunistab lillede ere värviküllus. Sitges on barcelonalaste lemmikpaik nädalalõpu veetmiseks. Linnas on mitu põnevat muuseumi, millest kuulsaim on Cau Ferrat, kus on eksponeeritud kaks El Greco tööd.

 

Montserrat

Barcelonast umbes 40 km kaugusel asuvas Montserrati kloostris, mis asub samanimelises (``Saehammaste mäeharja``) massiivis, seisab püha neitsi Maria kuju La Moreneta, tõmmunäoline madonna. See kuju on alates 1881. aastast Kataloonia pühak. Põhjapoolsel serval langeb massiiv püstloodis ligemale 1000 meetrit vastu orupõhja ja selge ilmaga võib sealt näha kuni Püreneedeni. Montserrati poistekoor, kes regulaarselt esineb ka päeval, kuulub Euroopa parimate hulka. Külastage ka muuseumi, kus on muu hulgas välja pandud Caravaggio ja Picasso taieseid.

 

Ebro Delta Rahvuspark

Ulatuslik märgala, mis on koduks u 300 linnuliigile (nt. flamingod, pardid, iibised, jäälinnud, haigrud jpt). Pargi pindala on 320 r/km ja seal võib kohata mitmeid Kataloonias muidu väheesinevaid loodusvorme nagu soola- ja mageveejärved, rannaäärsed valged liivadüünid, maalused jõed. Muuhulgas torkavad silma riisipõllud ja valged soolaväljad. Pargis on ökoloogiamuuseum ja uurimiskeskus. Sissepääs parki on tasuta. Huvilistele pakutakse organiseeritud paadimatku Ebro jõel, on olemas matka- ja jalgrattarajad ning telkimiskohad.

 

Vilafranca del Penedes

See on Penedese veinipiirkonna süda, mis on tuntud eelkõige kvaliteetsete valgete veinide ja hispaania vahuveini cava poolest. Degusteerimiseks on avatud selliste tunnustatud tootjate keldrid nagu Freixenet, Codorniu, Torres jpt.

 

 

COSTA DEL SOL

 

Malaga

Malaga oli ammu tuntud, tänu sealt eksporditavale magusale Malaga dessertveinile. Provintsi pealinn Malaga on valge, laiutav sadamalinn Guadalmedina jõesuudmes. Üks enim külastatud paiku on Malaga katedraal, mis ehitati 16.saj. Malagas asub ka üks suuremaid ning ilusamaid mauri losse kogu Andaluusias – Alcazaba. See ehitati kunagise rooma linna keskuse kohale VIII ja XI sajandi vahel. Alcazaba kindluseväravad on kaunistatud sammaste ja kapiteelidega, mis kunagi kuulusid kindluse lähedal välja kaevatud amfiteatri juurde. Sisemiste müüride vahel asuvas palees on nüüd mauride kunsti muuseum, mille juurde kuuluvad kaks araabia dekooriga patiot. Malagast on pärit kunstnik Pablo Picasso, kelle muuseum linnas on. Püsiekspositsiooni hulgas on üle 200 maali, joonistuse, graafilise lehe, skulptuuri ja keraamilise eseme. Tööd hõlmavad kunstniku loominguperioodi algusaastatest kuni 1970-ni. Muuseum on avatud T-P, esmaspäeval suletud, pilet 6 €.

 

Ronda

Malagast lääne suunas, Cadizi provintsi piiri läheduses asuv Ronda on ehitatud samanimelise mäeaheliku platooservale ja linna läbib Guadalevini kuristik. Tegelikult jagab see hiigellõhe linna kahte ossa - vanalinnaks ehk Ciudadiks ja uueks linnaks ehk Mercadilloks. Sillalt, mis ühendab mõlemaid linnaosi, avaneb suurejooneline vaade kuristikule ja ümbruskonnale. Vanalinn oma kitsaste tänavate, valgekslubjatud majade ja kunstiliselt sepistatud palkonitega on tõeline vaatamisväärsus; seda ümbritseb mauride ajast pärit linnamüür. Moslemite okupatsioon kestis Rondas kuni 1485. aastani. Rondas sündis 1698. aastal Francisco Romero, kes pani aluse klassikalisele härjavõitlusele Hispaanias, mis varem oli olnud ainult julguse ja nobeduse prooviks. Tema pojast, Pedro Romerost (1754 - 1839), sai üks Hispaania väljapaistvamaid härjavõitlejaid. Ilusa värava ja sihvakate sammastega Ronda härjavõitlusareen, ehitatud 1785. aastal, on üks vanemaid Hispaanias. Ronda härjavõitlusmuuseumis võib imetleda suurepäraseid härjavõitlejate rüüsid trajes de luzes, mälestusi ja päevapilte mitme põlve Ronda matadooridest.

 

Granada, ``1001 öö kuningriik``, on olnud tähtis linn juba Cordoba kaliifide ajast ja hiljem Almoraviidide pealinn. Nemad vallutasid linna XI sajandil ja linn saavutas Nasriidide võimule tulles XIII ja XV sajandi vahel oma õitseaja. Linna edukas areng jätkus aga ka renessansi perioodil, mis järgnes ristiusuliste õnnestunud vallutusele. Ainult Alpujarra vastuhaku järel tabas Granadat tagasilöök. Granada pärliks on Calat Alhambra (``Punane loss``). Puudega kaetud, pikal ja lamedal mäeharjal, vana araabia linna jäänuste kohale kerkib üks kõige tähelepanuväärsemaid ja samaaegselt üks kõige ilusamaid kindlusi, mis kunagi on ehitatud. Sealt avanevad vaated linnale, Sacromonte nõlvadele ja järsuveerelisele orule, kus oma valgekslubjatud koobastes on alati elanud mustlased. Alhambrast pisut kõrgemal seisab samal mäeharjal mauri kuningate suveresidents Generalife, mis araabia keeles tähendab ``Suur aed``. Generalife aiad tõusevad mööda mäekülgi terrasshaaval kõrgemale, kusjuures terrasse ühendavad omapärased trepid, mille õõnsates balustraadides voolavad ja helisevad veejoad, kogunedes igal trepimademel tiigiks. Alhambra siledate punaste müüride vahel leidub rida puudega õuseid, mida ümbritsevad kambrid ja kojad. Seal on ka arvukalt tiike ja purskkaeve, kuhu lumistelt mäeharjadelt pärinev vesi voolab mööda vanu akvedukte.

 

Nerja on linnake, mis on eelkõige tuntud "Balcón del Mediterraneo" (Vahemere rõdu) poolest, millelt avaneb võrratu vaade merele, kuid linna ümbritsevatelt mägedelt on vaated veelgi imelisemad. Nerja teiseks suureks vaatamisväärsuseks on koopad (Cuevas de Nerja), mis asuvad 3 km kaugusel linna südamest. Koobastes saab imetleda sambaid, stalaktiite ja stalagmiite ning lisaks kõigele sellele peetakse seal ka koopa kontserte. Nerja koopakäikude pikkus on neli kilomeetrit ja mõned selle maa-aluse katedraali võlvid ulatuvad 60m kõrguseni. Selle koopa avastasid viis noorukit alles 1959. aastal.

 

Marbella

Marbellat nimetatakse Costa del Soli “aristokraadiks”, sest siin puhkavad poliitikud, filmitähed, kuninglike perekondade liikmed ja ärimaailma kuulsused. Vaatamist väärivad sümpaatne vanalinn oma kitsaste tänavate ja vanalinna süda Plaza de los Naranjos (Apelsinide väljak) arvukate vabaõhukohvikutega. Väljaku ääres paikneb XVI sajandi raekoda, vahetus naabruses on 1618 a. ehitatud ajalooline linnakirik. Kiriku juurest ülesmäge minnes leiate mauri kindluse varemed. Kuulsused on valinud oma uusimaks meelispaigaks Marbella läheduses asuva luksusliku jahisadama Puerto Banuse, mida iseloomustavad suurimad jahid, kalleimad autod ja elegantseimad poed.

 

Nikki Beach on luksuslik rand Marbellas, kus käivad päevitamas ja pidutsemas rikkad ja kuulsad. Nikki Beachil saab lisaks päevitamisele ja ujumisele vaadata ka moe showd, juua kõikvõimalikke kokteile ja süüa peeneid roogi. Kui päike loojub, muutub Nikki Beach kõige kuumemaks peopaigaks Andaluusias. Asukoht: Playa Hotel Don Carlos .

 

Gibraltar on üks viimaseid Briti impeeriumi tugipunkte, mis 1713. aasta Utrechti kokkuleppe kohaselt jäi inglastele. See on tohutu lubjakivist kalju, mille pindala on 6,5 km² ja kõrgus 423m ja mida mandriga ühendab kitsas maasäär. Antiikaja kreeklastele oli kalju üheks Heraklese sambaks, klassikalise läänemaise kultuuri piiriks. Siin maandusid 711. aastal mauride väed Tariq ibn Zaidi juhtimisel, kellelt pärineb algne Gibraltari nimi, Djebel el Tariq ehk Tariki kalju. Moslemite lossist on tänapäevani säilinud ainult varemed. Kaljutipult avaneb suurejooneline vaade üle väina Aafrika rannikule. Kalju tipus elab kari magoti-ahve, kelle kohta öeldakse, et inglaste ülemvõim Gibraltaril kestab nii kaua, kui seal elavad ahvid. Ahvid on osutunud suureks turismiatraktsiooniks, nad on muutunud kartmatuteks, häbematuteks ja nobedateks varasteks.

 

Tarifa, mis asub Tarifa ehk Marroqui neemel, on Pürenee poolsaare kõige lõunapoolsem linn, valvates üle Gibraltari väina 13,2 km kaugusel olevat Aafrika põhjarannikut. Linn on vana, kivisillutisega tänavate ja valgekslubjatud majadega, mis on kokku surutud keskaegsete müüride poolt. Kuna Gibraltari väina piirkonnas kohtuvad Atlandi ookeani ja Vahemere õhumassid, loob see Tarifal purjelauduritele ideaalseid meretuuli.

 

Fuente de Piedra (Jaeni looduskaitse ala) Andaluusia kõige suurem looduslik sisejärv Fuente de Piedra on kõige enam tuntud oma tohutu heleflamingode koloonia poolest, mis on suurim Pürenee poolsaarel kui mitte terves Euroopas. 1998. aastal loendati seal 19 000 paari täiskasvanud linde ja lisaks veel 15 387 tibu- see on rohkem kui kaks kolmandikku tervest Vahemere populatsioonist. Fuente de Piedra paikneb Antequerast loode pool asuvate lainjate kipsirikaste küngaste vahelisel madalikul. Tänapäeval virvendab selle madal ja soolane vesi, justkui käiks seal ikka veel soola kaevandamine, nagu see toimus Rooma aegadest kuni 1950. aastateni. Fuente de Piedra on klassikaline umbjärv - sellel pole looduslikku äravoolu ja see toitub sademetest, mis jõuavad järve põhjavete vahendusel. Sademeid on seejuures väga kasinalt. Tuule ja päikese põhjustatud aurustumine on niivõrd suur, et mõnikord suvel kuivab järv täiesti ära. Kuigi flamingod on põhiline põhjus, miks Fuente de Piedra on kuulutatud Ramsari alaks (rahvusvahelise tähtsusega märgala), külastab seda regulaarselt 170 linnuliiki, neist kõige märkimisväärsemad pesitsejad on naerutiir, naaskelnokk, mustjalg-tüll, kõnnu-pääsujooksur ja koldjalg-sultantait.

 

Sierra Nevada - lumised mäed (hisp. k) (Granada) Sierra Nevada mäestik, mis on kõige lõunapoolsem liustike piirkond Euroopas, sisaldab endas ka 3482 meetri kõrgust Mulhaceni mäetippu. Võib tunduda üllatav, et vaid kahe tunni autosõidu kaugusel Costa del Soli liivarandadest on suurepärsed mäed, avatud viis kuud aastast suusatamiseks. Mäeahelik jookseb rohkem kui 80 kilomeetri pikkuselt idast läände, selle tuuma moodustab läbisegi paisatud happeline vilgu-kiltkivi, mida läbivad moreenid ja liustikuorud ning kus paikneb ligikaudu 50 jääkülma veega järve. Sierra Nevadas on esindatud kõik viis taimkattevööndit, mis Pürenee poolsaarel leidub - alumistel nõlvadel on vahemereline taimestu ning ülevalpool 2600-t meetrit paiknevad alpialad, mis on koduks ainulaadsetele liikidele, mis on evolutsioneerunud viimasel jääajal siin mägedes jäävangi jäänud organismidest. Sierra Nevadas, mis 1999. aastast saadik on Hispaania suurim rahvuspark, elavad ka maailma kõige lõunapoolsemad uruhiired Microtus nivalis`ed, tohutu suur hispaania kaljukitse populatsioon, leidub ainus Lõuna-Hispaania mägiraatide pesitsuspaik ja 124 liblikaliiki. Sierra Nevada kõrgeim tipp on 3482 meetri kõrgusel.

 

Torcal de Antequera - Lühikese autosõidu kaugusel rannikumetropolist Malagast paikneb suurejooneline Torcal de Antequera paekivist paljand, mis on tõeline geoloogiline imedemaa. Mitte kusagil mujal Hispaanias ei ole karstiprotsessid niivõrd ulatuslikult nähtaval koos kõigi oma klassikaliste veteuuristatud tunnusjoontega: paekivisillutis, sammaskujud ja vankuvad kivid- kõik tihedalt väikesele maa-alale kokku pakitud. Need looduslikud skulptuurid on 150 miljonit aastat tagasi merepõhjas kokkupressitud (siit orust on leitud karpide ja teiste mereloomade kivistisi) paekivi kulutamise tulemus. Vähem ilmne on maa-alune stiihia- nimelt laiub all kitsaste käikude ja kavernide labürint, mis on täis stalagmiitide ja stalaktiitide metsi. Ülevalt autoparklast alguse saav ja sealsamas lõppev 1,6 kilomeetri pikkune teerada viib läbi rihveldatud tornimägede, kitsaste ning varjuliste nõvade maastiku, mille seinad on kaunistatud kaljupragudes kasvava taimestikuga, kus muuhulgas kasvab kivirikke ja käokannuseid. Torcal de Antequera on oluline botaaniline piirkond, kus kasvab rohkem kui 650 taimeliiki, millest ainuüksi orhideesid on 30 liiki. Paljandid on tihti kaetud pilvedega. Ent kui juhtub olema haruldaselt päikseline päev, on ehk võimalik näha ka Aafrika rannikut.

 

 

MALLORCA

 

Formentori neem (poolsaare kõrgeim koht: 334m)

Formentori poolsaar sirutab end kirdesse, üha Vahemere keskosa poole, jättes oma teekonnal kiiluvette ohtralt tillukesi rannikumere laidusid. Maastik on siin põnev: 400 meetri kõrgused konarlikud kaljud vastanduvad nende jalamil lainetavale klaarile sinisele veele. Kaljudest kasvavad välja männid, mis ümbritsevad ka paljusid liivarandasid. Vahetult enne maanteetunnelit asub Mallorca üks kõige kuulsamaid botaanilisi leiukohti, kus rähanõlval kasvavad sõrmkübarad, baleaari alpikannid, lohevõhad ja pojeng Paeonia cambessedesii. Viimase näol on tegemist Baleaaride endeemiga, mis on saanud nime Jacob Cambesedesi (1799 - 1863) järgi, kes oli üks esimesi neid saari uurinud botaanikuid.

 

Palma de Mallorca

Baleaaride pealinn Palma de Mallorca asub otse Palma lahe ääres. 2.saj. roomlaste poolt rajatud linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Bellveri kindlus; Almudaina palee ning kitsaste ja käänuliste tänavatega vanalinn, mis hakkab elama õhtu saabudes. Palma au ja uhkus on 13-17. sajandil ehitatud majesteetlik gooti katedraal, kus muuhulgas võib näha Salvador Dali raudskulptuuri ja külastada religioonimuuseumi.

 

Mallorca lääne- ja põhjaosa

 

Andratx

Omaaegne Vahemere piraatide meelispaik on täna kohalike Mallorca elanike lemmikpiirkond elamiseks. Tähelepanu väärivad nii kaunis rand, uhked majad kui hästi korrastatud surnuaed.

 

La Granja (Esporles)

13.sajandil tsisterlaste kloostrina tegutsenud ja hiljem eravaldusse läinud suursuguses maamõisas asub täna etnograafiamuuseum. Kompleksi kuuluvad nii kaunis aed koos elumajaga kui kõik maamajapidamiseks vajalikud kõrvalhooned. Külastamiseks on avatud ruumid elumajas ja kõrvalhoonetes, välja on pandud kõik farmeri eluks vajalikud toidunõud, tööriistad ja riided. Võimalik on maitsta ja kaasa osta erinevaid kohalikke tooteid (juust, maiustused, vein jms.).

 

Valldemossa

See seletamatu atmosfääriga linnake on inspireerinud mitmeid kunstnikke, kirjanikke ja heliloojaid. Lühemat või pikemat aega on seal peatunud Georges Sand, Ruben Dario, Miguel de Unamuno ja Azorin. Kuid see idülliline mägiküla sai kuulsaks siis, kui helilooja Frederic Chopin ja tema armuke, kuulus prantsuse kirjanik, kelle varjunimi oli George Sand, veetsid seal 1838. - 1839. aasta talve. Chopin oli tiisikushaige ja sai arsti poolt soovituse veeta talv mahedas Vahemere kliimas. Chopin ja Sand leidsid asupaiga Valldemossa kloostris, kust mungad olid välja aetud 1835. aastal ja kus kunstnikupaaril õnnestus üürida kaks kongi. Sealset rahu ei olnud kauaks, kuna külarahvale oli peagi selge, et Chopin ja temaga koos elav naine ei olnud abielus. Ja veel hullem oli see, et nendega koos elasid ka selle ebamoraalse naise kaks alaealist last. Nii oligi peagi selge, et need jumalakartmatud välismaalased olid kuradiga mestis, sest nende kongist paistis valgus veel kaua pärast keskööd! Et George Sand öistel tundidel kirjutas, ei tahtnud keegi aru saada. Samuti ka mitte sellest, et Frederic Chopin võis öises vaikuses komponeerida. Sellest ajast pärinevad mõned tema prelüüdid, kaks poloneesi, üks skertso, üks masurka ja kaks nokturni. Linna tähtsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad La Cartuja klooster, kirik ja sadam.

 

Soller

Prantsusepärane armas väikelinn Soller paikneb mägede vahel viljakas orus, kus kasvatatakse põhiliselt tsitrusvilju ja oliive. Linnas on säilinud palju 18. ja 19. sajandil ehitatud luksuslikke maju. Omaette vaatamisväärsus on Solleri sadamapiirkond Port de Soller. Sollerist vaid kiviviskekaugusel asub saare kõrgeim mäetipp Puig Major. Solleri võib sõita rongiga, mis teatud tuuridel teeb turistide jaoks peatusi eriti ilusates paikades. Palmast Solleri sõites viib otsetee läbi tunneli, kuid palju maalilisem on sõit üle Alfabia mäekuru, kus tee keerleb nagu lõpmatu madu läbi 64 juuksenõela kurvi. Solleri sadamast võib teha vaatamisväärseid paadiekskursioone piki kaljust põhjarannikut kuni La Calobra kuristiku suudmeni. Sinna viib ka maantee, mis Solleri juurest tõuseb mäestiku suunas, läbib selle, ja Gorg Blau kuristiku veereservuaari lähedalt viib lõputult keereldes La Calobra laheni. Sealt viib kõnnitee edasi läbi kahe lühikese tunneli järskudest nõlvadest ümbritsetud orgu, kus mägiseina lõhena läbiv kuristik avaneb merele. See on haruldane, võimas, looduslik amfiteater.

 

Pollensa

Tramuntana mäeaheliku jalamil asuv linnake on kuulsa Hispaania poeedi Miguel Costa i Llobera sünnilinn. Läbi linna jalutades võib näha kauneid purskkaevusid, kirikuid, kloostreid ja Rooma silda. Linna uhkuseks on aga 365 trepiastmega trepp, mida ääristab küpressiallee ja mis viib üles Calvari mäele, kust avaneb imekaunis vaade ümbrusele. 5 km kaugusel Pollensast asub väike ja vaikne Port de Pollensa rand.

 

Alcudia

Alcudia linn asub Pollensa ja Alcudia lahtesid eraldaval poolsaarel Mallorca põhjaosas. Alcudia tähtsaimaks vaatamisväärsuseks peetakse väikest amfiteatrit Pollensat ja kolme väravaga linnamüüri, Püha Sakramendi kirikut ja kabelit. Omaette nähtus on soisele maa-alale ja merre rajatud sadamapiirkond Port d'Alcudia, mis oma kanalite ja sildadega meenutab väikest Veneetsiat.

 

Mallorca kesk- ja idaosa

 

Inca

Saare põhilise nahatööstuskeskusena tuntud Inca linnas on lisaks seal valmistatavatele nahkesemete kauplustele-muuseumitele ka mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, näiteks Santa Maria la Majori kirik, mis oli originaalis ehitatud gooti stiilis, kuid 18. sajandil ehitati ümber barokkehitiseks. Vaatamist väärivad ka barokkstiilis Sant Francesc'i ja barokkportaaliga Santo Domingo kloostrid, samuti Incast mõne kilomeetri kaugusel, 1000 m kõrgusel asuv Puig d'Inca kabel.

 

Manacor

Kuulsate Majorica pärlite tootmiskeskus Manacor on ka oliivipuidust mööbli ja suveniiride valmistamise keskus. Siit võib leida mitmeid mööbli- jt puitesemete muuseume-kauplusi. Manacoris väärivadkülastamist gooti stiilis kirik, raekoda ja kauni sammaskäiguga 17. sajandist pärit klooster.

 

Arta

Väike linnake, kus on säilinud möödunud aegade hingus. Linna uhkuseks on mäe otsas asuv 13.saj. pärit San Salvadori kirik. Meeldejääv vaade ümbruskonnale. Läheduses on mitu atraktiivset koobast: võimalus valida D’Arta, Del Drac’i või Del Hams’i koobaste vahel.

 

 

Hispaania keel

 

...on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel ja pärineb Pürenee poolsaare ladina keelest, milles on ka ibeeri ja keldi keelte sugemeid. Sõnavaras leidub palju araabia laene.

 

Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandist.

 

Hispaania keel on riigikeeleks kõikjal Hispaanias, suuremas osas Ladina-Ameerikas ja üks ametlikest riigikeeltest Ekvatoriaalses Guinea's.

 

Hispaania keelt räägib maailma eri paigus emakeelena 25 erinevat rahvast. Lisaks on see romaani keel oluliseks kõnekeeleks veel 20 erinevas maailma riigis.

 

Hispaania keelt kõneleb kokku umbes 400 miljonit inimest ning on seega üks popularsemaid keeli kogu maailmas.

 

Mõned hispaaniakeelsed fraasid ja väljendid:

 

Viisakusväljendid:

 

Hola - tere

 

Perdon - vabandage

 

Buenos dias - tere hommikust

 

Buenas tardes - Tere päevast/õhtust (alates keskpäevast)

 

Buenas noches - tere õhtust

 

Mucho gusto - meeldiv tutvuda

 

Por favor - palun

 

Gracias - tänan

 

Muchas gracias - suur tänu

 

Hasta la vista/ hasta pronto - kohtumiseni/ peatse kohtumiseni

 

Adios - head aega, hüvasti

 

Hädaolukorrad:

 

Socorro! - Appi!

 

Ando perdido - ma olen eksinud

 

Llame al medico/policia - kutsuge arst/politsei

 

Väljas söömine:

 

Donde hay un buen restorante? - kus on mõni hea restoran?

 

La cuenta, por favor - arve, palun

 

Tengo hambre - mul on kõht tühi

 

Tengo sed - mul on janu

 

Quiero ver la carta, por favor - ma sooviksin, palun, menüüd näha

 

Quiero tomar un ... cafe/ te/ zumo/ agua - Tahan juua ... kohvi/ teed/ mahla/ vett

 

Transport:

 

necesito un taxi - mul on taksot vaja

 

necesito ir.... - mul on vaja minna....

 

.....al aeropuerto - lennujaama

 

....al central de autobus - bussijaama

 

necesito una gasolinera - mul on vaja tanklat/bensiinijaama

 

Suhtlemine:

 

Si - jah

 

No - ei

 

No entiendo - ma ei saa aru

 

Habla ingles? - Kas te räägite inglise keelt?

 

Me llamo... - minu nimi on....

 

Como te llamas? - Mis su nimi on?

 

Soy de Tallinn - ma tulen Tallinnast

 

De donde eres? - kust sa pärit oled?

 

Vamos a la playa! - Lähme randa!

 

Vamos a bailar! - Lähme tantsima!

 

Me gusta Costa del Sol! - Mulle meeldib Costa del Sol!

 

Me gustas tu! - Sa meeldid mulle!

 

Quiero jugar al golf - Ma tahan golfi mängida

 

Cuales son los mejores campos del golf aqui? - Millised on siinsed parimad golfiväljakud?